ELi 27 riiki kinnitasid oma põhimõtted Brexiti kõnelusteks

Põhimõtete üle enam pikemat arutelu ei toimunud – kava sai kinnitatud vähem kui veerand tunniga, vahendas Brüsselis toimunud kohtumiselt agentuur Bloomberg.

Kohtumisele saabudes kinnitasid valitsusjuhid, et on ühtselt seda meelt, et Suurbritannia ei või omale saada liidust lahkudes paremaid tingimusi kui liikmesriigid. Sõnum Suurbritannia valitsusele on, et esmalt tuleb ära lahendada lahkumisega seotud rahalised küsimused ja teemad, mis puudutavad ELi kodanike õigusi, ja alles seejärel saavad alata kõnelused Suurbritannia ja Euroopa Liidu uue kaubanduslepingu üle.

Suurbritannia Brexiti minister David Davis ütles, et mõlemad pooled on nüüd oma positsioonid paika saanud ning ees on rasked ja kohati suuri vaidlusi tõotavad läbirääkimised.

Euroopa Liidu 27 liikmesriiki on pigem seda meelt, et läbirääkimiste jäme ots on nende käes.

„Meil tuleb jääda ühtseks,“ ütles Ülemkogu president Donald Tusk. „Meie ühtsus on ka Suurbritannia huvides. Ma olen veendunud, et see ei muutu.“

Kõnelused peaksid nüüd algama pärast Suurbritannias 8. juunil toimuvaid erakorralisi valimisi. Juulist saab Eestist ELi eesistuja riik.

„Euroopa Liidu seisukohad on nüüd paika pandud ja oleme valmis läbirääkimisi alustama," ütles peaminister Jüri Ratas pressiteate vahendusel. "Soovime võimalikult sujuvalt saavutada piisava edu esimeses läbirääkimiste etapis, et hakata EL ja Ühendkuningriigi tulevikusuhet arutama. Selles osas tahame näha tugevat kaubanduslepet ning partnerlust mitmel muul alal, sealhulgas mis puudutab julgeolekut ja välispoliitikat. Samal ajal liigub Euroopa Liit Eesti eesistumise ajal edasi oma igapäevase tegevusega, pakkudes inimestele turvatunnet, majanduslikku kasu ning tugevdades liitu kui poliitilist ja majanduslikku uniooni."

Arve, mis Suurbritannial liidust lahkudes varem võetud kohustuste eest tasuda tuleb, on vähemal 40 miljardit eurot. See võib kasvada ka kuni 60 miljardile, ütles Luksemburgi peaminister Xavier Bettel.

„Brittidel on tulnud kiiresti õppida, kus on punased jooned ja mida neil oleks realistlik saavutada,“ kommenteeris Bloombergile Euroopa reformide keskuse peaökonomist Christian Odendahl. „EL on olnud viimased kuud märkimisväärselt järjepidev, mis puudutav läbirääkimiste positsiooni.“