Mitu pilvelõhkujat mahub Tallinna?

Detailplaneering kehtestati 2008. aasta lõpus ja 2011. aastal hakkasime edasi liikuma: arhitektuurikonkurss, arheoloogilised uuringud, eelprojekti koostamine, ehitusloa menetlus, põhiprojekti koostamine, I ehitusetapp, ehitushange, võtmed kätte ehitusleping. Olen Maakri Kvartali projekti juhtinud viimased viis aastat ja sellele ajale tagasi vaadates julgen arvata, et see projekt ei ole topanud mitte ühtegi päeva. Niimoodi neid suuri asju tehaksegi.

Peamiselt raskused ongi olnud. Projekteerimise ja ka ehitamise on muutnud väga keeruliseks mitte niivõrd suur maht, kuivõrd kvartali seitsme täiesti erineva hoone sidumine. Meil on kõrvuti üle 100 aasta vanad juugendstiilis arhitektuurimälestised ja 34meetristele puurvaiadele rajatud 110meetrine kõrghoone. Pealegi ehitame kogu kvartali valmis ühekorraga järgmise aasta maiks. Meil on võtmed kätte ehitusleping Merkoga. Merko kohta ütleks nii, et nendega on raske läbirääkimistel, aga kerge lahingus.

Kahe suve jooksul tehti kogu kinnistul ulatuslikud arheoloogilised uuringud. Kõrvaltvaatajale võis ka sellest jääda mulje, et aeg läks ja projekt üksnes toppas.

Kui nüüd rääkida päris kõrgetest majadest ehk siis 100+ meetrit maapinnast, siis üks uus kõrghoone kümne aasta jooksul ongi Tallinna jaoks mõistlik tempo. Kõrghoonete ruutmeetri ehitusmaksumus ei ole kuigi odav ja nende ehitamine ei ole Tallinnas kindlasti tingitud maa puudusest, nagu metropolides. Meil on kõrghoone maamärk, linnapilti vürtsitav arhitektuur ja nauditav vaade kontori aknast, mitte sundvalik. Kui Tallinna kerkiks igal aastal uus kõrghoone, siis mida me nendega teeksime? Finantseeritud saavadki ainult parimad projektid.

Ütleme nii, et umbes pool teed on veel minna.

Pigem leiavad üürnikud meid. Me ei ole kunagi teinud agressiivset reklaamikampaaniat, oleme lihtsalt nähtaval. Juba Lenin ütles, et kinnisvara puhul on olulised kolm asja: asukoht, asukoht ja asukoht. Südalinnast vaadates tundub mulle vahel, et seda lihtsat tõde ollakse jälle kord unustamas…

Tallinna südalinna parimatele büroopindadele kolivad ettevõtted, keda oleme näinud järjepidevalt tegutsemas juba 20 aastat. Eelkõige muidugi finants- ja õigussektorist. Maakri Kvartalisse tulevad näiteks LEADELL Pilv Advokaadibüroo ja Kinnisvarabüroo Uus Maa. Taaskohtun ikka samade inimestega, kellega sai asju aetud juba siis, kui tänavapildis domineerisid veel Ladad ja Moskvitšid.

Pea iga perspektiivse arenduse kodulehel on meeltülendav tekst selle kohta, kuidas linnasüda kohe-kohe just sinna liigub. Minu jaoks pole Tallinna südalinn liikunud – see on endiselt kolme tuiksoone – Pärnu mnt, Estonia pst ja Rävala pst – vaheline ning nendega külgnev ala. Sellel alal on meie kõige uhkemad teatrid ja kontserdisaalid ning parimad koolid.

Maakri asum on nime saanud värvalite perekonna Mackeri järgi. Neile kuulus Maakri 23 asunud värvimistöökoda. Kuna Maakri asumist voolas omal ajal läbi kiirevooluline Härjapea jõgi, tekkis sinna mitu vesiveskit, mis andsid jõu paberi- ja nahatööstusele.

Maakri 19/21 krundile rajas Theodor Grünwald 1877. aastal nahavabriku, esimese Eesti ajal asus seal Union, nõukogude perioodil Kommunaar ja taasiseseisvumisel Linda. Tootmistegevuse kesklinnast lahkumisel sai endisest tööstusalast bürookompleks. 1990. aastatel seadis omanik Olav Miil eesmärgiks ehitada moodne ärikvartal. Maakri Kvartalis ongi ainult kontoripinnad ja toetavalt söögikohad ning kaubanduspinnad, aga ei ühtegi korterit.