Eesti Laul numbrites: kes riisus koore, kui palju kulutas ERR?

Tänavuse Eesti Laulu võitsid Koit Toome & Laura looga "Verona", millega nad astuvad Eurovisioni võistlustulle täna õhtul teises poolfinaalis.  Foto: Tiit Blaat / Ekspress Meedia

Eesti üks tuntumaid meelelahutusüritusi Eesti Laul täitis heldelt telefonihääletuse korraldanud Telia taskuid, pakkus teenistust hulgale väikeettevõtetele ja turundas Saku Suurhalli, ent riigieelarvelise ERRi jaoks läks saade pärast tulude tasaarveldamist maksma umbes 125 000 eurot.

tekst:Kogu Eesti Laulu projekt on selline, et see toimub nii vingelt ainult tänu sellele, et kõik panevad seljad kokku, et naeris välja tõmmata. Lõpuks tuleb isegi hiireke appi ja välja see naeris saab tõmmatud.

nimi:Mart Normet,

amet:Eesti Laulu produtsent

„Meil ei ole miinust ega plussi nagu eraäris. Me oleme eelarveline asutus ja meil on selle projekti jaoks eelarve ehk siis raha, mida me tohime selle tegemiseks kasutada,“ ütles Eesti Laulu produtsent Mart Normet. „Iga saate jaoks on rida eelarves. Meie vahe on lihtsalt selles, et me suurendasime tulubaasi, et saaks teha ägedamat saadet,“ lisas ta. Normet märkis, et pole ju vahet, kas saade on "Eesti Laul", "Osoon" või "Aktuaalne kaamera" – ERRi eelarves on vahendid erinevate saadete tegemiseks.

Telefonihääletuste tulust, mis kattis osa ERRi kulusid Eesti Laulule, sai rahvusringhääling vaid 40 protsenti, ülejäänu pistis taskusse Telia. Kokku oli telefonihääletuse tulu ligi 200 000 eurot.

ERRi teatel teenisid nemad poolfinaalide ja finaali telefonihääletustelt kokku 80 000 eurot. Äripäeva arvutuste kohaselt moodustas see 40 protsenti kogu hääletuse tulust ja Telia teenistus oli seega 60 protsenti ehk umbes 117 000 eurot. Arvutuste aluseks võtsime kõigi konkursil antud häälte arvu (246 084) ja hääletamise käibemaksuvaba hinna (80 senti).

Telia meediasuhete juht Raigo Neudorf ütles, et Telia ei saa teemat kommenteerida, kuna osapoolte vahel sõlmitud lepingud on konfidentsiaalsed.

Normeti sõnul toimuvad telefonihääletuse tulu jaotamise läbirääkimised juhatuste tasandil. Rohkem ei saanud temagi kommenteerida. Küll aga rääkis Normet Eesti Laulu majandamisest ja nimetas seda pidevaks säästmiseks. „Kogu Eesti Laulu projekt on selline, et see toimub nii vingelt ainult tänu sellele, et kõik panevad seljad kokku, et naeris välja tõmmata. Lõpuks tuleb isegi hiireke appi ja välja see naeris saab tõmmatud,“ iseloomustas ta.

Normeti sõnul tehakse Eesti Laulu peaaegu olematute vahenditega. „Saame oma koostööpartneritelt selliseid soodustusi, et lausa piinlik on,“ ütles Normet. Kogu projektiga oli tema sõnul tänavu hõivatud tuhatkond inimest.

Saku Suurhall jäi napilt plussi

Eesti Laulu finaali korraldamisel oli ERRi partner teist aastat Saku Suurhall, kes jäi projektiga napilt plussi ja peab ettevõtmist enda jaoks eelkõige mainekujunduslikuks.

Aga vaatame numbreid lähemalt. Eesti Laulu poolfinaalid läksid ERRile maksma umbes 118 000 eurot, telefonitulu laekus seejuures 21 000 eurot. Kulud sisaldavad ka ERRi laulude salvestust koos kõikide töötajate ja tehnikaga – see tähendab nelja päeva proove ja laulude salvestust ning lisaks kaht poolfinaalide otse-eetri saadet. Samuti on kulude sees autorite ja artistide tasud.

Finaal koos peaprooviga läks ERRile maksma umbes 87 000 eurot ja telefonitulu oli seejuures 59 000 eurot. Kulude sisse on arvestatud neli päeva ERRi tehnikat koos ülesehitusega, kõik töötajad, proovid ja otse-eeter, samuti autorite ja artistide tasud.

Saku Suurhall organiseeris ja finantseeris kõik finaaliga seotud produktsiooni- ning reklaami- ja turunduskulud ning tasus ERRile litsentsi eest 35 000 eurot. Suurhalli kulu Eesti Laulule oli kokku 140 000 eurot.

Samas suurusjärgus olid ka Saku Suurhalli tulud, nii et halli omanik ja operaator, Marcel Vichmannile kuuluv Best Idea OÜ jäi napilt plussi. Täpsemalt oli Saku Suurhalli päralt kogu piletitulu ja partnerlusega seotud tulu.

Mainekujunduse projekt

Suurhalli piletitulu oli 103 000 eurot. Eesti Laulu finaalkontserti käis peaproovis ja õhtusel kontserdil tänavu kokku vaatamas 10 500 inimest. Neist 7700 ostsid pileti, ülejäänud olid kutse või tasuta pääsmega. Koos partnerlusega seotud tuluga teenis Saku Suurhall veidi üle 141 000 euro. Olulisemad partnerid, kes finaali rahaliselt panustasid, olid tänavu Eesti Meedia, Tallink, Sportland, Meeskond Security ja Paulig.

Saku Suurhall  Foto: Karli Saul / Eesti Meedia

„Suur pilt on, et Eesti Laul ongi meie jaoks eelkõige maine-, mitte tulu teenimise projekt. Aga teatud tulu me ikka teenime ka lisaks otsestele ürituse tuludele – pakume hallis toitlustusteenust, rendime ruume jm,“ rääkis Saku Suurhalli tegevjuht Tarmo Hõbe. Ta lisas, et järjest võimsamad Eesti Laulu üritused on aidanud tuua kliente, kes varem on kahelnud, kas nii suurt üritust ikka saab siin teha. „Eesti Laul on hea visiitkaart, et teisi suuri üritusi Saku Suurhalli tuua,“ märkis Hõbe ja tõi näiteks märtsis toimunud Soome bändi Haloo Helsinki! kaks kontserti, mis mõlemad anti täismajale.

Eesti Laul on koos tänavusega toimunud üheksa aastat, neist kaks viimast aastat Saku Suurhallis, kuhu võrreldes varasema asukoha Nordea Kontserdimajaga mahub umbes kolm korda rohkem publikut. Hõbe sõnul kestsid läbirääkimised ERRiga ürituse ülekolimiseks pikalt – paar aastat.

ERR ostis 40% teenustest sisse erasektorist

ERR ostis nii Eesti Laulu poolfinaalide kui ka finaali tarbeks sisse hulga tehnilisi teenuseid ja ka loomingulist personali. Kui palju nad ühele või teisele teenusepakkujale maksid, seda ERR ei avalda, viidates, et lepingud sisaldavad teiste osapoolte ärisaladusi. Kokku ostis rahvusringhääling teenuseid sisse umbes 80 000 euro ulatuses, mis ERRi kuludest Eesti Laulule moodustas umbes 40%.

Eesti Laulu produtsendi Normeti sõnul on teenuste sisseostmisel kaks põhjust. Esiteks ei ole ERRil endal mõtet omada kogu suurprojektiks vajalikku võimekust ja teiseks ei ole võimalik ühte majja palgata kõiki oma ala tippe. Seepärast ongi Normeti sõnul mõistlik kasutada kogu turu potentsiaali ja osa kompetentsi sisse osta, rääkimata spetsiifilisest tehnikast.

Normet ise on Eesti Laulu produtsendina ERRi palgal alates jaanuarist ja tema enda sõnul on see lausa pretsedent, et ta saab ERRis täiskohaga töötajana Eesti Laulule pühenduda.

Eesti Laulu produtsent Mart Normet.  Foto: Postimees/Scanpix

Kellelt ostis ERR Eesti Laulu jaoks teenuseid?

Steadicam- ja kraanateenus firmalt Fookus-Pookus OÜ (omanik Pelle Vellevoog).Operaatoriteenus firmalt Kinosilm OÜ (omanik Kristjan-Jaak Nuudi).Helitehniline teenus firmalt Eventech (omanikud Aleksander Kartul, Sven Lõokene, Tiit Susi ja Art Schneider).Režiiteenus firmalt Neli Eestlast OÜ (omanik Ove Musting).Lava- ja valgusteenus Cuuclub OÜ (omanikud Meelis Lusmägi, Rene Jõhve).Saatejuhtide teenused firmadelt Idnava OÜ (omanik Märt Avandi), Hull Jänes OÜ (omanik Ott Sepp) ja Swan Lake OÜ (omanik Ilja Goor).Grimmiteenus firmalt Facebridge OÜ (omanik Maarja Sild).Kunstnikuteenus firmalt Jan Tomson Disain OÜ (omanik Jan Tomson).Stilistiteenus firmalt Stiilikonsul OÜ (omanik Anu Lensment).

Nimekiri pole täielik, vaid sisaldab suuremaid koostööpartnereid. ERRi töötajatelt ja nende firmadelt on teenuste sisseostmine keelatud, teatas ERR.

Allikas: ERR

Hetkel kuum