Maksuamet näitab pehmemat poolt

Artikkel

- Uudised
- Märt Belkin
- 14. mai 2017 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksuamet näitab pehmemat poolt
Kontroll ei kao kuhugi, rõhutab maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juht Jaanus Värk.Foto: Andres Haabu
Maksu- ja tolliameti uue strateegia järgi algab suhtlus sõbralikust telefonikõnest ning probleemide korral saab ettevõtja ise enda maksuasjad korda ajada.
"Iidamast-aadamast oli ju teada meie negatiivne maine avalikkuse silmis ja et meisse ei suhtutud väga hästi – maksumaksjate ja meie vahele oli piir tõmmatud. Leidsime, et selle piiri muutmiseks on vaja avatud suhtlust maksumaksjaga, et nad meid ei kardaks," ütles maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Jaanus Värk.
Kui vanasti algas maksuameti kontroll karmi käsuga andmed ja dokumendid esitada, siis nüüd on esimene samm viisakas telefonivestlus, kus amet palub selgitusi või juhib tähelepanu võimalikele vigadele. Kui maksumaksjal on soov ja tahe asi ise korda teha, pole kontrollima ja maksuotsust välja kirjutama minna vajagi.
"Ettevõtted usaldavad MTAd iga aastaga üha rohkem, sest nad ei näe ametis vaenlast, vaid pigem partnerit," ütles kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Saririkkujat ei hellitata.
Mõistagi on alati ka erandeid ning firmasid, mida minnakse kohe kontrollima. Amet vaatab näiteks juhatuse liikmete minevikutausta ja seda, kas rikkumise taga on tahtlust või mitte. Tõsiste probleemide või saririkkujate puhul on amet tavapäraselt karm.
"Loomulikult ei kao kontrollimenetlus kuhugi. Kui jääme maksumaksjaga nõustamise faasis erinevatele seisukohtadele, siis kindlasti järgneb kontrollimenetlus," rääkis Värk. Kuhugi pole kadunud ka ettevõtted, mille ärimudel seisnebki maksude tasumata jätmises. Nende tegevuse lõpetamiseks on kontrollimenetlus hädavajalik.
Paltsi sõnul on maksuameti teavitustöö väga hea ning selle kaudu saavad ettevõtjad teada enda kohustused ja õigused. Kaubandus-tööstuskoja peadirektor märkis, et just see on õige suund, kuidas ettevõtjatega häid suhteid luua.
"See annab võimaluse ilma bürokraatia ja karistamiseta saavutada tulemusi, mis kõiki osapooli rahuldavad. Loomulikult saab erinevate teemade puhul seda veelgi teha ning oleme kindlad, et MTA tegutseb selle nimel ka edaspidi," rääkis Palts.
Foto: Raul Mee
Näpuga näitamine paneb partnerit vahetama.
Mitmes valdkonnas on nõustamine juba tugevaid tulemusi andnud – näiteks on töösuhte varjamise nõustamisega lisandunud pea 570 uut väljamakse saajat ning 3,3 miljonit eurot maksutulu. "Elu sees poleks suutnud sellise ametnike arvuga, mis meil praegu on, kontrollida 500 ettevõtet tulemuslikult," rääkis MTA kontrolliosakonna juht.
Võtete arsenalis on oluline ka maksumaksja nõustamine tehingupartneri valikul. Kui käibedeklaratsioonis on näha kahtlast tehingut, pöördub maksuamet ettevõtja poole ja juhib tähelepanu, et tehingupartneri maksukäitumine pole õige. 75% firmadest loobub pärast nõustamist senise tehingpartneri kasutamisest.
Maksuamet tahab hakata ettevõttele andma rohkem infot nende endi kohta - osana uue e-maksuameti arendusest valmib lahendus, kus firmale hakatakse peegeldama nende äri MTA silme läbi.
Sellega saab firma teada enda riskiastme ja selle, millest hinnang koosneb – näiteks et firma palk on sektori keskmisega võrreldes madal või tehingupartnerid riskantsed. Nii saab ettevõtja kohe teada, kui huvipakkuv ta maksuameti jaoks on.
Uus e-maksuamet saab lõplikult valmis 2020. aastal. Esimesi andmeid loodab amet hakata peegeldama juba järgmise aasta lõpus.
Üha rohkem teavet annab maksuamet välja ka teiste ettevõtete kohta. Aprillist alates avaldab amet enda kodulehel igas kvartalis lisaks tasutud maksude kohta ka ettevõtete käibed ja töötajate arvu.

Ettevõtjad paljastavad pettureid.
Läbipaistvat ja ausat ettevõtluskeskkonda maksuamet üksi luua ei suuda, selleks tuleb koostööd teha ka ettevõtetega. "Meil on täna juba palju kontakte ning koostööd erinevate ettevõtlusorganisatsioonidega, erialaliitude ning ühingutega," rääkis Värk.
Maksuametiga koostööd tegevatel liitudel on mure mingis sektoris toimuva ebaausa konkurentsi pärast, mis takistab ausate ettevõtjate tegevust ning ellujäämist. Näiteks on amet ühes liitudega palju ära teinud kütusesektoris, metallisektoris ja teraviljaga kauplejate juures.
"Loomulikult peab MTA jõuliselt tegutsema ettevõtete suhtes, kes teadlikult riiki petavad ja seejuures rikuvad ausat konkurentsi. Tänuväärne on, et ettevõtjad on ka ise hakanud märku andma ettevõtjatest, kes just seda teevad," rääkis kaubanduskoja juht Palts.
Foto: Raul Mee
Kütusefirmasid koondava õliühingu juhatuse liige Toomas Saks märkis, et ühingul on maksuametiga väga hea koostöö. "Kohtume MTA esindajatega regulaarselt ja oleme kaasatud MTA tegemistesse, mis puudutava vedelkütuse turgu," rääkis ta. Ühiselt on tegutsetud juba aastaid ning ühing on ka juhtinud maksuameti tähelepanu võimalikele kuritegudele.
Kui ettevõtjal on mure sektoris toimuva pärast, saab maksuameti poole pöörduda läbi ettevõtlusliidu. Amet teeb analüüsid ja vaatab, mida saab ette võtta. Korra saab majja lüüa siis, kui sektor ise on aktiivne, tajub probleemi ja otsib lahendusi.
"Sektor peab ise ka leidma meetodeid, kuidas seestpoolt korrastuda. Meie saame aidata infoga," ütles Värk.
Ametile tulevad uued nimed
Ettevõtjakesksem lähenemine muudab ka maksu- ja tolliamet kontrolliosakonna inimeste ametinimetusi – seni on kontrolliosakonnas töötanud revidendid. Nüüd on amet otsustanud Gogoli bürokraatiakomöödia meelde toovast ametinimetusest loobuda ja senistest revidentidest saavad maksuaudiitorid.
Tulevased maksuaudiitorid peavad lisaks maksuküsimustele tundma hästi ka konkreetse ettevõtte tegevusvaldkonda. Jaanus Värk rääkis, et mitme sektori esindajad, näiteks kütuse- ja metalliettevõtjad on maksuametnikke käinud sõna otseses mõttes ka koolitamas, et selgitada sektori spetsiifikat.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- MAKSU- JA TOLLIAMET
Hetkel kuum