Signaali juht: ministeeriumi otsus on pahatahtlik

Artikkel

- Uudised
- Mari Mets
- 17. mai 2017 kell 13:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Signaali juht: ministeeriumi otsus on pahatahtlik
Nii Tallinna transpordiamet kui ka äsja linna hanke võitnud Signaali juht andsid rahandusministeeriumi tehtud järelevalvemenetluse otsusele hävitavad hinnangud.
Kui ministeerium heidab transpordiametile ette, et see kohtles potentsiaalseid pakkujaid mingil moel erinevalt ja seeläbi saavutas keegi pakkujatest konkurentsieelise, teades, et tegelik lepingu algus lükkub edasi, peaks ministeerium oma väite kinnitamiseks esitama tõendeid.
amet:Tallinna transpordiameti juhataja asetäitja
Tiit Siimon,
Signaali juht Andri Tõnstein saatis rahandusministeeriumile oma seisukoha linna liikluskorraldusvahendite hanke järelevalvemenetluse kohta, öeldes, et hanke kehtetuks tunnistamine on pahatahtlik tegu.
Transpordiamet jällegi kahtles järelevalve erapooletuses ning heitis rahandusministeeriumile ette, et see tugineb järelduste tegemisel kvaliteedi asemel kvantiteedile ning kohtulahenditele, mis pole asjakohased.
Raha ja aega on kulunud üle viie kuu
Tõnstein kirjutas ministeeriumile, et nii pakkujad kui ka hankija on kulutanud hanke ettevalmistamiseks ja pakkumuse esitamiseks oma ressursse ja aega. Lisaks on tegeletud selgitustele vastamise ja vaidlustusprotsessiga. See kõik on kestnud juba üle viie kuu.
„Meie hinnangul on antud juhul ja põhjusel hanke kehtetuks tunnistamine pahatahtlik tegu. Vaidlustuse esitanud ettevõte (OÜ KiirWarren KL - toim), kes peab ennast antud alal professionaaliks ning on aastaid riigihangete pakkumusi esitanud, peaks väga hästi teadma, et vaidlustuste tulemusena on lepingute algused ja täitmise tähtajad nihkunud ning see ei ole neile varem takistavaks asjaoluks kujunenud,“ sõnas ta.
Signaali juht lisas, et kõigil pakkumuse esitamisest huvitatutel oli võimalus paluda linnal nihutada lepingu kehtima hakkamise aega või esitada hankedokumentide kohta vaidlustus tähtaja muutmiseks. „Antud hanke eelteade avaldati juba 28.04.2016, seega oli ilmselgelt kõikidel huvitatud isikutel piisav aeg võimaliku lepingu täitmise osas oma potentsiaalset huvi ilmutada.“
Tõnstein tõi terve rea näiteid sarnastest hangetest, mille puhul olid toodud konkreetsed lepinguperioodi kuupäevad. „Enamasti sõlmiti leping varem ning hankelepingu täitmine algaski hankedokumentides toodud kuupäeval,“ kirjutas ta.
Signaali võiduga lõppenud, kuid rahandusministeeriumi otsusega tühistatud Tallinna liikluskorraldusvahendite hankel olid samuti märgitud konkreetsed lepinguperioodi kuupäevad. Lepingu täitmine pildi algama tänavu 1. märtsil, kuid lepingut ei sõlmitud varem, vaid seda pole tehtud siiani ning nüüd pole linnal selleks enam ka õigust. Linn on seisukohal, et loeb hanketeates mainitud lepingu pikkus 60 kuud, mitte hankedokumentides märgitud täpne lepingu kehtima hakkamise kuupäev.
Transpordiameti juristi Urmas Tammiksaart rahandusministeeriumi otsus ei üllatanud ning tema sõnul pole amet veel otsustanud, kuidas edasi käituda – kas kaevata ministeeriumi otsus edasi halduskohtusse või lihtsalt täita ettekirjutust hiljemalt 26. maiks ehk hanke tulemus tühistada. Kui amet seda ei tee, rakendab ministeerium transpordiametile 1000 eurot sunniraha.
Lepingut on raske tagantjärele muuta
Hankelepingu täitmise perioodi on hankijal võimalik põhimõtteliselt määratleda kolmel moel: konkreetse algus- ja lõppkuupäevana, hankelepingu kestusena aastates või kuudes ning eeldusliku algus- ja eeldusliku või lõpliku lõppkuupäevaga.
Kui hanketingimustes on hankija määratlenud hankelepingu algus- ja lõppkuupäeva läbivalt konkreetsete kuupäevadena ning vastav alguskuupäev on möödunud, siis ei saa hankija hankelepingut hanketingimustele vastaval kujul enam sõlmida, vaid kaaluda tuleb, kas hankijal oleks lubatud hankelepingu hilisemal sõlmimisel alguskuupäeva või lõppkuupäeva või mõlemat muuta.
Seejuures tuleb arvestada, et hankelepingu oluline muutmine on seaduse järgi lubatud üksnes piiratud juhtudel.
Kristina Laarmaa,
TGS Baltic büroo advokaat
Linn: ministeerium tõlgendab hankija kahjuks
Transpordiameti juhataja asetäitja ning liikluskorraldusvahendite hanke komisjoni juhtinud Tiit Siimon avaldas samuti reedel ministeeriumile saadetud seisukohtades arvamust, et rahandusministeeriumi ettekirjutus hange kehtetuks tunnistada on õigusvastane. Ta ütles, et iga formaalne rikkumine ei too automaatselt kaasa võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist ning rahandusministeerium tõlgendab põhjendamatult hankelepingu algustähtaja muutmist hankija kahjuks.
Siimon märkis, et pakkumuste esitamise lõplik tähtaeg oli 18. jaanuaril kell 10 ehk rohkem kui kuu enne kavatsetavat hankelepingu algtähtaega.
„Hankeleping jäi nimetatud tähtpäeval sõlmimata hankijast mitteolenevatel põhjustel. Hankija ja ka edukaks tunnistatud pakkumise esitanud AS Signaal TM olid valmis sõlmima hankelepingu ette nähtud tähtpäeval. Hankija tegutses heas usus ja teadmises, et hanketeates ei olnud sätestatud lepingu alguskuupäeva,“ seisis ameti kirjas ministeeriumile.
Linn ei sõlminud lepingut Signaaliga õigeks ajaks, kuna tegeles märtsis konkureeriva ning odavama pakkumise teinud KiirWarrenilt nende hindade odavuse tagamaade kohta aru pärimisega ja TTÜ-lt uuringu tellimisega, et selgitada välja objektiivsed hinnad.
Siimon ütles kirjas, et kui ministeerium heidab transpordiametile ette, et see kohtles potentsiaalseid pakkujaid mingil moel erinevalt ja seeläbi saavutas keegi pakkujatest konkurentsieelise, teades, et tegelik lepingu algus lükkub edasi, peaks ministeerium oma väite kinnitamiseks esitama tõendeid.
„Pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva samale hankele pakkumust esitada aga ei saa, mistõttu pidid kõik pakkujad olema valmis lepingu täitmisega alustama 1. märtsil ja hankija pole ühtegi potentsiaalset pakkujat diskrimineerivalt kohelnud.“
Ministeerium pakkus transpordiametile välja alternatiivse võimaluse mitte siduda hankelepingu kestust kindlate kuupäevadega, vaid piirduda võib aastates, kuudes, nädalates või päevades väljendatud lepingu kehtimise ajaga. Selle peale leidis amet, et lepingu tähtaegade määratlemine mõistetega „umbes“, „umbkaudu“, „kui võimalik“, „esimesel võimalusel“, „mitte varem/hiljem kui“ jmt ebamääraste ajamäärustega rikuksid hankemenetluse läbipaistvuse põhimõtet ja see rikkumine oleks raskem kui neile praegu etteheidetav väidetav rikkumine.
Transpordiamet heidab rahandusministeeriumile ette, et see tugineb oma seisukoha kujundamisel peamiselt kohtupraktikale, kuid viidatud kohtulahendid ei ole asjakohased. Lisaks heidab Siimon veel ette, et ministeerium tugineb järelduste tegemisel hankelepingu alguskuupäeva tähtsuse ning hanketeate ja hankedokumentide nõuete kvaliteedi võrdlemise asemel kvantiteedi võrdlemisele - sellele, et lepingu alguskuupäev 1. märts 2017 on sätestatud viies hankedokumendi punktis.
Eile tegi rahandusministeerium ettekirjutuse Talllinna transpordiametile, et see tunnistaks kehtetuks riigihanke, mille võitjaks valiti Küprosele varjunud omanikega firma Signaal TM.
Taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks esitas rahandusministeeriumile samalt hankel odavama pakkumise teinud, kuid siiski kaotanud OÜ KiirWarren KL.
Linn pidas pakkumust liiga odavaks, et tõsiselt võtta. Sellele järeldusele jäi ka riigihangete vaidlustuskomisjon, misjärel pöörduski KiirWarreni juht Kimmo Liivak ministeeriumisse.
Rahandusministeerium kontrollis hanke korraldamise õiguspärasust ja leidis, et transpordiamet sätestas hankedokumentides hankelepingu jõustumise ja teenuse osutamise alguse siduvalt kindla kuupäevaga – 1. märts 2017, mis on praeguseks möödunud.
Lepingut pole aga sõlmitud ning Signaal kuulutati võitjaks alles 31. märtsil. Hankedokumentidest erineva sisuga hankelepingu sõlmimine ei ole ühelgi põhjusel seaduslik, mistõttu tuleb hankemenetlus ministeeriumi seisukoha järgi kehtetuks tunnistada.
5. aprillil juhtis hankel kaotanud KiirWarren linna tähelepanu sellele, et lepingu täitmise algustähtpäev on möödunud, paludes selgitada, kas linn kavatseb sellele vaatamata sõlmida Signaaliga lepingu.
Linn põhjendas, et hankelepingu kestuseks on märgitud hanketeates 60 kuud ning algus- ja lõppkuupäevad seal puuduvad. Linn on seisukohal, et tuleb lähtuda hanketeatest ning puudub alus lähtuda hankelepingu projektis märgitud kuupäevadest, kus on kirjas 1. märts, millest lähtub ministeerium.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Konkurents
- Riigihange
Hetkel kuum