Äripäev • 23 mai 2017

Konkurentsiamet hoiatab prügiäri sisetehingute eest

Kersti ja Arvo Sarapuu  Foto: Eero Vabamägi, Postimees/Scanpix

Riigikogu keskerakondlasest liige Kersti Sarapuu esitas eelmisel nädalal majanduskomisjonile ettepaneku lubada prügiäris sisetehinguid – tehes seda ajal, kui riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon uurib tema abikaasa Arvo Sarapuu seoseid Tallinna prügiäriga.

Ettepanek on muuta riigihangete seaduse eelnõu nii, et see lubaks edaspidi teha jäätmekorralduses sisetehinguid. Sisetehingu puhul sõlmiks kohaliku omavalitsuse üksus, näiteks Tallinna linnavalitsus, lepingu kas oma osalusega äriühingu või kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutusega, näiteks Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus ASiga ehk Tallinna prügilaga, kes hakkaks kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil ainsana ja ilma konkurentsita jäätmeveoteenust osutama.

Tallinna abilinnapea ja Kersti Sarapuu abikaasa Arvo Sarapuu on korduvalt väitnud, et tema ega ta perekond pole kunagi olnud seotud Tallinna prügiäriga.

Nüüd andis toimuvale hinnangu ka konkurentsiamet, kes saatis eile kirja riigikogu majanduskomisjoni juhile Aivar Kokale, keskkonnaminister Marko Pomerantsile ja justiitsminister Urmas Reinsalule.

Amet leiab, et Keskerakonna fraktsiooni taotletav ettepanek muuta riigihangete seaduse eelnõu punkti nii, et jäätmeseadus lubaks edaspidi sisetehinguid jäätmeveol, tooks kaasa konkurentsiolukorra edasise halvenemise ja tarbija huvide kahjustamise.

Konkurentsiamet leiab, et riik ja kohalik omavalitsus ei peaks sekkuma ettevõtlusse turgudel, kus eraettevõtjate vaheline konkurents toimib või kus see on võimalik. Ameti nimel kirjale alla kirjutanud konkurentsiteenistuse juhataja ja peadirektori asetäitja Kristel Rõõmusaar rõhutab, et ettevõtlust korraldades peab riik tagama õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks.

„Muude avalike huvide seas tuleb seejuures arvestada konkurentsiga. Riigikohus on sedastanud, et konkurentsivabadus kaitseb mitte üksnes ettevõtjate ettevõtlusvabadust, vaid lõppkokkuvõtteska tarbijat, kuna lähtub eeldusest, etkonkurents tagab parima teenuse või kauba parima hinnaga,“ põhjendab konkurentsiamet.

Ehkki konkurentsiamet nõustub, et teatud olukordades võib avalikes huvides ka konkurentsi piirata, siis kõnealusel juhul on oluline tähele panna, et turu piiramiseks sisulised põhjendused puuduvad. „Enne jäätmevaldkonnas sisetehingute lubamist tuleks küsida, kas tarbija saaks neist kommunaalmonopolidest kasu. Teadaolevalt pole seni keegi selle kohta tõendeid esitanud ega isegi seda küsimust analüüsinud. Samas jäätmeturul ei paista turutõrkeid esinevat,“ kirjutas konkurentsiamet oma pöördumises. „Korraldatud jäätmeturu pärast konkureerivatele ettevõtjatele ei ole esitatud kaalukaid kvaliteedi, keskkonna vms alaseid etteheiteid, mis õigustaksid selles valdkonnas ettevõtlusvabadusse sekkumist. Konkurentsiamet on seisukohal, et riik ja kohalik omavalitsus ei peaks sekkuma ettevõtlusse turgudel, kus eraettevõtjate vaheline konkurents toimib või kus see on võimalik.“

Juhul, kui sellistel turgudel kohalikud omavalitsused avalikku raha kasutades ettevõtlusse sekkuvad, siis seeläbi satuvad teised ettevõtjad ebavõrdsesse olukorda ning konkurentsi kahjustamise tõttu kannatab lõppastmes tarbija, rõhutab amet.

„Lähtudes eeltoodust teeb konkurentsiamet ettepaneku jäätmeseaduses sisetehingute keeld säilitada,“ võtab konkurentsiamet oma eksperthinnangu kokku.

Hetkel kuum