Kaubanduskoda kaebas valitsuse kohtusse

Kaubanduskoja esimees Toomas Luman ja tegevjuht Mait Palts  Foto: Raul Mee
Eliisa Matsalu • 30. mai 2017 kell 12:00

Täna arutab halduskohus, kas uue valitsuse otsus jätta ära sotsiaalmaksu langetamine on seadusega kooskõlas.

Kaubandus-tööstuskoda palus juba eelmise aasta lõpus õiguskantsleril Ülle Madisel pöörduda riigikohtusse taotlusega tunnistada, et sotsiaalmaksu langetamise ärajätmine 1. jaanuarist ja maagaasi aktsiisi järsk tõstmine on seadusega vastuolus. Nüüdseks on asi jõudnud halduskohtusse. Kohtule esitas kaebuse Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, eesmärgiga kontrollida riigi sellise tegevuse seaduslikkust. Otsust on oodata umbes kuu aja jooksul.

Nimelt pidi selle aasta alguses jõustuma sotsiaalmaksu seaduse muudatus, mille järgi plaanis riik langetada sotsiaalmaksumäära 2017. aastal poole protsendi võrra ja 2018. aastal veel poole protsendi võrra. Muudatuse eesmärk oli ettevõtluse toetamine maksukoormuse leevendamise kaudu 2017. aastal ligikaudu 40,5 ja 2018. aastal ligikaudu 86 miljoni euro võrra.

Võimule tulnud uus koalitsioon otsustas aga sellest maksulangetusest loobuda ning vastav seadusemuudatus jõustus vaid üks päev enne päeva, millal madalam maksumäär pidi rakenduma. Maksulangetuse ärajätmise jõustamisel ei järginud riik seadusest tulenevat kuue kuu reeglit ehk minimaalset ooteaega, mis peab maksumuudatuse jõustumisele eelnema.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles, et koja ainus eesmärk on saada selgust, kas kehtib maksukorralduse seaduse paragrahv, mis näeb ette, et seadusemuudatusest peab teada andma kuus kuud enne seaduse jõustumist. Palts lisas, et kui riigikogu kuue kuu reegli sisse kirjutas, siis oli kõigil arusaam, et sellest tuleb ka kinni pidada ja et see ongi seadusandja selge kohustus. Nüüd ootab kaubanduskoda kohtu seisukohta, mis peaks tulema 22. juunil. „Kõikide maksumaksjate huvides on vajalik saada selgust, kas seadusandja võibki võtta seisukoha, et võib seadust rikkuda, kui tahtmine tuleb,“ ütles Palts.

Advokaadid: otsus pole põhjendatud

Kaubanduskoda esindavad vaidluses Ellex Raidla advokaadid Arne Ots ja Martin-Johannes Raude, kelle sõnul ei saa riik varasemate maksumuudatuste kohta antud lubaduste kiirkorras muutmist põhjendada koalitsiooni vahetusega ja uue koalitsiooni muutunud maksupoliitikaga. „Võimu vahetus ja plaanide muutumine riigielu korraldamisel on demokraatlikus riigis normaalne ja vajalik, kuid selle juures ei tohi ununeda põhimõtted ja riigi kehtestatud reeglid, mida muudatuste tegemisel tuleb järgida“, selgitasid nad.

1. jaanuaril 2016 jõustus seadusemuudatus, mille järgi on alates 01.01.2017 sotsiaalmaksu määr 32,5%.

Detsembri keskpaigas 2016 võttis riigikogu vastu seadusemuudatsue, mille järgi on alates 01.01.2017 sotsiaalmaksu määr 33%.

Antud vaidlus põhineb sellel, et seaduses toodud kuue kuu reegli järgi poleks tohtinud sotsiaalmaksu ärajätmise otsus jõustuda varem kui 19.06.2017.

Nende sõnul tundub hiljutisi maksude kavandamisi vaadates, et need põhimõtted on jäänud tagaplaanile. „Maksu- ja ettevõtluskeskkonna stabiilsus ja võimalike muudatuste läbikaalutus ning ellu rakendamise ettenähtavus on väga olulised ja väärtused vajavad kaitset. Antud kohtuvaidluse eesmärgiks on tuua need tagasi fookusesse,“ lisavad nad.

Maksulangetuse ärajäämine kui murelaps

Enne kaubanduskoda palus õiguskantsleril sama probleemi üle vaadata ka Reformierakonna liikmest rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer. Tollal vastas Madise, et kui valitsus tahab sotsiaalmaksu määra langetamist sellest aastast ära jätta, peab ta esitama erakordselt kaalukad põhjendused, sest vastasel korral piiratakse ettevõtjate õiguspärast ootust.

Detsembris, kui kaubanduskoda oma esimese pöördumise tegi, oli kuulda advokaatide vastakaid arvamusi. Näiteks advokaadibüroo Soraineni maksuõiguse vandeadvokaat Tanel Molok leidis, et sotsiaalmaksu langetamise ärajätmine on vastuolus nii maksukorralduse seaduse kui ka põhiseadusega.

Talle vaidles aga vastu Lextali büroo vandeadvokaat Alar Urm, kes ütles, et president teeks rohelist tuld näidates õigesti. „See on antud juhul mõistlikum lahendus. Kui keegi pöördub riigikohtusse, tuleb huvitav lahend. Mina pean õigemaks argumentatsiooni, et tegemist ei ole põhiseaduse vastase seadusemuudatusega,” rääkis ta.

 Sven Sester,  rahandusminister

 Analüüsisime muudatust

Sotsiaalmaksu langetuse ärajätmise kooskõla põhiseadusega analüüsiti põhjalikult ning ka õiguskantsler ei ole seda vaidlustanud. Rahandusministeerium lähtub eeldusest, et detsembris vastu võetud seadusemuudatus jääb kehtima. 

Maksuvaba tulu tõuseb nii madalat kui ka keskmist palka saavatele töötajatele järgmisel aastal 500 eurole kuus. Rahaliselt on maksuvaba tulu reform sotsiaalmaksu langetamisest kaks korda suurema mõjuga ja kasulik ka ettevõtetele. Madalamad tööjõumaksud vähendavad survet tööjõukulude kasvuks, mis aitab hoida ettevõtete konkurentsivõimet ja säilitada töökohti Eestis.

Hetkel kuum