Maksuamet kasvatab kohtulahingutes võiduskoori

Artikkel

- Uudised
- Kristel Härma
- 13. juuni 2017 kell 4:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksuamet kasvatab kohtulahingutes võiduskoori
Maksuamet, kellel on järjest vähem maksuvaidlustega kohtuasju, on kohtus üha võidukam.
Maksuameti kohtuvaidluste võiduprotsent hakkab lähenema 90-le, kuid üha enam lahendab amet vaidlused kohtusse minemata. Maksuameti avalike suhete juhi Rainer Lauritsa sõnul on aastate jooksul paljudes küsimustes kohtupraktika välja kujunenud ja maksuseaduste rakendamine saanud parema selguse. Lisaks suhtleb amet maksumaksjatega aktiivsemalt ning nii tehakse deklaratsioone ka vabatahtlikult korda.
Maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis ei välista varianti, et maksuamet ongi seadnud eesmärgiks suurema võiduprotsendi ja protsenti vähendavatest asjadest loobutakse. Sellist suunda aga ei pea Lehis õigeks, sest nii võib juhtuda, et mingisuguste pettuste osas ei võeta seisukohta, kuigi võiks riskida ja proovida.
„Kui nad sellisest eesmärgist lähtuvad, võib see tähendada maksude optimeerijate jaoks, et tuleb uusi skeeme välja mõelda, mille sarnaseid varem pole olnud, et siis loota selle peale, et maksuamet ei taha oma protsenti ära rikkuda ja käib ainult sissetallatud rada,“ mõtiskles ta.
Lehise sõnul on iseenesest hea, kui maksuamet liialt suuri riske ei võta, kuid see võib samas anda vale signaali. „Kui näiteks panditulumaksuga seoses on maksuametile ette heidetud, et nad ei julge nii-öelda minna ja lammutada, siis võib see tagasilöök olla. Mingi hetk me ise süüdistasime vastupidi, kui Sylvesteri vaidlused olid, et mindi väga suurt riski võtma. Kui nüüd teise äärmusesse minna, siis see võib lihtsalt vale signaali anda.“
Eelmisel aastal jõustus näiteks 540 miljoni euro suuruse käibemaksu tagastusnõude lahend. Ettevõte RKO Platvorm ostis väidetavalt oskusteavet, kohus leidis aga, et väidetavalt soetatud teabe olemasolu ei ole kinnitust leidnud.
OÜ-tamisega suurem selgus
Üheks kohtuskäimise vähenemise põhjuseks pakuvad maksueksperdid nii-öelda OÜ-tamises suurema selguse saabumist. Maksumaksjate liidu juhatuse liige Lehis ütles, et see võib olla näide sellest, et asjad on selgeks vaieldud ja on rohkem olukordi, kus maksumaksjal ei ole mõtet kohtusse minna, sest on teada, et sama protsess on varem maksuameti võiduga lõppenud. Siis saab loota vaid sellele, et kaasus on kuidagi eriline või teistmoodi, mis vajaks uut lähenemist. „Selliseid standardolukordi on juurde tulnud, kus on riigikohtu lahend ees ja mustrid paigas,“ sõnas Lehis.
Maksuekspert Ranno Tingas ütles, et viimaste aastate kõige olulisemaks pretsedendiks ongi jäänud just „OÜ-tamise“ kohtulahendid aastast 2015. Tema sõnul on maksuamet niinimetatud OÜ-tamise juhtumite puhul survestanud tulevikus käitumise muutmist ja jätnud mineviku rahule. Seega ei ole tekkinud selles küsimuses plahvatuslikult uusi vaidlusi.
Tingase sõnul loobutakse sageli vaidlemisest, kui summad on väikesed või teemad ebaolulised. Samuti on muutumas ka ärikeskkond, kus rohkem hinnatakse nõustamist tuleviku teemal, selle asemel et mineviku probleemidega tegeleda. Ta ütles, et siiski on jätkuvalt vaidlusi nii ettevõtlusega seotud kulude kui fiktiivsete arvetega.
„Kindlasti on kõikide maksude teemal ebaselgeid küsimusi, kus tuleb seisukohad kohtus selgeks vaielda. Olulisemad seaduste muudatused nullivad ära varasemad pretsedendid ja seega maksuvaidlused otsa ei saa,“ rääkis Tingas ja lisas, et samas on ka seadusandja mõningaid vaieldavaid küsimusi seadustes reguleerinud ja niiviisi õigusselgust parandanud.
Laekumiste maht kerkib tõusvas joones
Jooksvate maksude laekumine on väga heal tasemel, püsides 100% ligi. Järgnevasse kalendriaastasse kandub hinnanguliselt 0,5% jooksva aasta kohustustest. Kohustused, mis läbivad kohtuvaidluseid või mille määramiseks viib maksuhaldur haldusmenetlusi läbi, laekuvad suures osas viivitusega. Laekumisi on ka maksuvõla ajatamise tõttu, mis tähendab, et 2016. aastal jõustnud kohtuvaidluste laekumise kohta infot anda on liiga vara.
Kõige jõulisemaks meetmeks maksuvõla sissenõudmisel on äriühingu maksuvõla eest kohustuse määramine juhatuse liikmele. Need otsused läbivad enamuses ka kohtumenetluse. Alates 2007. aastast on maksuhaldur määranud sellist solidaarvastutust 610 isikule kokku kogusummas 66,8 miljonit eurot, sellest 4,4 miljonit eurot 2016. aastal. Kõikide nende aktide katteks on maikuu alguse seisuga laekunud veidi enam kui 8 miljonit eurot ehk ligikaudu 12%. Keskmiselt on nende katteks viimase kolme aastaga laekunud 1,6 miljonit eurot aastas.
Kohtuvaidlused ei avalda negatiivset mõju laekumise määrale, küll aga võla sissenõudmise perioodile. Samas on laekumise maht jooksvalt tõusvas joones.
Airi Jansen-Uueda,
maksuameti tulude osakonna talitusejuhataja
Käibemaks: suvila vs majutusasutus
Lehis märkis, et käibemaksu alal on õpetlikumad lahendid näiteks kinnisvara ja suvitusmajade soetamisel maksu määramine juhul, kui projekti järgi ei ole võimalik aru saada, kas seda kasutatakse isiklikuks elamiseks või ärieesmärgil. „Lõplik tõde selgub siis, kui turistid seal sees on. Aga maksuametilt küsitakse käibemaksu tagasi juba siis, kui maja alles projekteeritakse või ehitatakse.“ Sama on ka korteritega, mida kasutatakse büroo või majutusasutusena.
Lehise sõnul on oluline, keda rohkem uskuda, kui maja või korter veel valmis ei ole ja selle kasutusotstarvet on keeruline kindlaks teha. „Üks probleem on näiteks, et ajaks, kui vaidlus riigikohtusse jõuab, ongi maja valmis ja ongi turistid sees, aga sel ajal, kui maksuamet maksu määras, ei olnud seal veel katustki peal. Mõnikord on see tagantjärgi tarkus,“ rääkis Lehis.
Teiseks on Lehise sõnul oluline küsimus, kuidas ümber arvutada, kui maksu on määratud valesti ehk kui alguses maksti käibemaks tagasi ja pärast selgub, et seda ei oleks pidanud tegema, või vastupidi. „See on üsna keeruline, kuidas need ümberarvutused käivad," rääkis Lehis ja märkis, et siingi sai sel kevadel riigikohtus lahendi paar õpetlikku vaidlust.
„Kui oled kohtus kaotanud, saad ikkagi ennast päästa. Kui hiljem asjaolud muutuvad, saab makse ümber arvutada või mingis osas tagasi," selgitas Lehis. Ta ütles, et see on paljude maksumaksjate jaoks oluline küsimus. „Eriti kui me räägime kinnisvarast või suuremast investeeringust, siis on selge, et asjaolud aja jooksul muutuvad. Ei saa olla niimoodi, et sa ühe korra ei suutnud maksuametile ära tõestada ja nüüd 20 aastat maksadki makse valesti."
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- EESTI MAKSUMAKSJATE LIIT MTÜ
- MAKSU- JA TOLLIAMET
Hetkel kuum