Uue ettevõtluskonto plussid ja miinused
Riigikogu võttis täna vastu seaduse, millega saab järgmise aasta algusest hakata kasutama ettevõtluskontot. Lisaks võimalustele peidab see rida nüansse, mis vajalik teada.
Ettevõtja, kelle aastane käive on kuni 25 000 eurot, saab hakata kasutama ettevõtluskontot, mis avatakse krediidiasutuses. Kõik, mis kontole laekub, peetakse kinni automaatselt 20% maksuga ja kord kuus kantakse üle maksuametile.
Ettevõtlustulu maks hõlmab tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse osa. Siiski näeb kaubanduskoda konto puhul ka ohte.
Uus lahendus sobib eelkõige alustavatele ettevõtjatele ning mitteametlikult teenust osutatavatele inimestele või neile, kes tegutsevad FIEna või on loonud äriühingu, kuid kes tegelevad ettevõtlusega põhitöö kõrvalt ja/või sellega kaasnevad väikesed kulud.
Kaubanduskoda toob esile uue võimaluse plussid ja miinused.
Inimestele, mitte äriühingutele
Ettevõtluskontot lubatakse avada ainult füüsilistel isikutel, mitte juriidilistel isikutel või füüsilisest isikust ettevõtjatel. Ettevõtluskontot saavad kasutada füüsilised isikud, kes osutavad teenust või müüvad kaupa füüsilistele või juriidilistele isikutele.
Kui füüsiline isik osutab teenust juriidilisele isikule, tuleb juriidilisel isikul tasuda teenuse summalt nii-öelda äriühingu tulumaksu (määraga 20/80). Selle tulemusel võrdsustub tööjõu ja ettevõtluskonto maksukoormus ning kaob motivatsioon suunata töötajaid osutama teenust ettevõtluskonto kaudu.
Maksumäär 20%
Kõik ettevõtluskontole laekunud summad loetakse maksustatavaks tuluks ja maksustatakse 20protsendise maksumääraga. Kui ettevõtluskontole laekuv tulu ületab aastas 25 000 eurot, on maksumäär 40%, mis ligilähedaselt vastab keskmisest suurema palga maksukoormusele. Ettevõtlustulu maksuga kaetakse tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse kohustus. Muid makse ei pea ettevõtluskontodelt laekunud summadelt tasuma.
Ettevõtluskontole laekunud tulust ei saa maha arvata selle teenimiseks tehtud kulusid ega vähendada oma maksukoormust tulumaksuseaduses nimetatud mahaarvamisi kasutades.
Kui teenuse osutamisest või kauba müügist laekub summa ettevõtluskontole, siis maksuhaldur broneerib sellest automaatselt ettevõtlustulu maksu. Broneeritud maksusumma kantakse järgmise kuu 10. kuupäevaks maksu- ja tolliametile.
Ravikindlustuskaitse tekib samadel põhimõtetel, mis võlaõiguslike lepingute puhul. See tähendab, et kindlustuskaitse saamine eeldab eelneval kuul sotsiaalmaksu tasumist vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Seega peab ühe kuu tulu olema ca 1300 eurot, et inimesel tekiks ravikindlustus. 20protsendise maksumääraga ei kaeta töötuskindlustuse makseid ning seega ei teki inimesel töötuskindlustuskaitset.
Maksudeklaratsioone esitama ei pea
Vastuvõetud seaduse järgi ei pea inimene koostama ega esitama maksuametile maksudeklaratsioone. Kogu maksude deklareerimine ja tasumine toimub inimese jaoks ettevõtluskonto kaudu ja halduskoormuseta. Lisaks puudub inimesel raamatupidamise kohustus, mis muu hulgas tähendab, et tulude ja kulude üle arvestuse pidamine ei ole kohustuslik.
Ohud skeemitamiseks
Kaubanduskoja hinnangul on bürokraatiavaba väikeettevõtluse võimaldamine positiivne samm, kuid sellega võib kaasneda mitmeid kuritarvituse riske. Näiteks kui füüsiline isik osutab teenust juriidilisele isikule, võidakse see tehing vormistada kauba müügina, et juriidiline isik ei peaks tasuma ettevõtte tulumaksu. Praktikas võib maksuhalduril olla keeruline hinnata, kas tegemist on kauba müümisega või teenuse osutamisega.