- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mis saab homme?
Innovatsiooni toel tõusvas majanduses on doktorikraadil tähtsus ka erasektoris, mitte vaid akadeemias, kirjutab haridus- ja teadusminister Mailis Reps.
Kiirete muutuste ajastul puutume kokku järjest teravamate väljakutsetega, alustades tehnika arengust lõpetades kultuuride segunemisega. Nii mõnigi Eesti majanduse ees seisvatest väljakutsetest on tihedalt seatud haridusvaldkonnaga.
Valitsuskoalitsioon on seadnud üheks eesmärgiks suurendada erasektori ning teadus- ja arendustegevuse koostööd ning stimuleerida ettevõtete enda teadus- ja arendustegevust. Põhjused on üsna selged – tõsiseltvõetav majanduskasv sõltub lisaks maksupoliitikale üha enam innovatsioonist ning võimekusest luua suuremat lisandväärtust.
Riik saab aidata kaasa erasektori investeeringutele, suurendades panust teadus- ja arendustegevusse. Siinkohal tuleb ka tunnustada – ettevõtjate tellitud teadus- ja arendustegevuse maht on viimastel aastatel kasvanud, ent võiks tulevikus hõlmata rohkemaid majandussektoreid.
Doktorikraad pole väärtustatud
Omaette küsimus on see, kui palju oskavad ettevõtjad väärtustada doktorikraadiga potentsiaalset töötajat, kes võiks innovatsiooni koju kätte tuua. Teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programmi raames tehtud doktoriõppe tulemuslikkuse analüüsis toodi välja, et doktorikraad ei ole erasektori poolt kuigi palju väärtustatud. Innovatsiooni hindavas maailmas ning selle toel tõusvas majanduses on aga doktorikraadil tähtsus ka erasektoris, mitte vaid akadeemias.
Teine mõttekoht, millest mööda ei saa vaadata, on muutuv tööturg. Valitsus on võtnud eesmärgiks viia kutsehariduse lõpetajate oskused kooskõlla tööturu vajadustega. Tehnoloogia areng, innovatsioon, aga ka muutuvad tarbimis- ja käitumisharjumused raputavad tööturu struktuure juba praegu. Näiteks on OSKA programmi raames tehtud Eesti tööturu uuringus välja toodud, et töötajate arv jätkab vähenemist põllumajanduses, rõivatootmises, jaekaubanduses ning avalikus sektoris, samas kasvab IT alal ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses. Seega on vajadus suunata kutseharidust koostöös tööandjatega nii, et kutsehariduse omandanu oskused vastaksid tööturu vajadustele.
Lisaks uuendame ka kutsehariduse rahastamismudelit, et võimaldada kutseharidusasutustele suuremat vabadust ja paindlikkust muutuva olukorraga toime tulekuks. OSKA raames tehtavad rakendusuuringud aitavad kujundada poliitikaotsuseid. Selge on see, et maailmas on konkurentsivõimelised need, kes suudavad muutustes sammu eespool olla ja seda nii poliitikas kui ka ettevõtluses.
Mais riigikogus kutsehariduse kui riiklikult tähtsa küsimuse arutelul jäi ühelt poolt kõlama, et koostöö ettevõtjate, kutsekoolide ja riigi vahel on hea. Teiselt püstitus aga küsimus, kuidas jätkata tehnika ja vahendite uuendamist. Euroopa Liidu investeeringute toel on kutsehariduse jaoks soetatud rohkelt vahendeid. Paratamatult aga tehnika vananeb ning osapoolte ette on kerkinud küsimus, kuidas tagada tehnika ja õppevahendite uuendamine nüüd, mil Euroopa Liidust sääraseid investeeringuid oodata ei ole. See arutelu seisab riigil ja ettevõtjatel ees juba lähiajal.
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele