• OMX Baltic−0,14%301,73
  • OMX Riga−0,26%890,55
  • OMX Tallinn−0,06%2 068,23
  • OMX Vilnius0,25%1 200,48
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,1%8 752,45
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,75
  • OMX Baltic−0,14%301,73
  • OMX Riga−0,26%890,55
  • OMX Tallinn−0,06%2 068,23
  • OMX Vilnius0,25%1 200,48
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,1%8 752,45
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,75
  • 11.07.17, 12:57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maksuamet kogus rohkem makse

Mais kogus maksuamet 549,9 miljonit eurot makse, mis on 2,1 protsenti rohkem kui möödunud aasta samal kuul. Viie kuu kokkuvõttes on maksutulu mullu sama ajaga võrreldes 3,5 protsenti suurem ja riigieelarvega aastaks planeeritust on täidetud 38,2 protsenti, teatas rahandusministeerium.
Maksuameti kontor
  • Maksuameti kontor
  • Foto: Eiko Kink
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Täht teatas, et käibemaksu tasuti mais 184,8 miljonit eurot ning seda oli 9,7 protsenti enam kui möödunud aasta samal kuul. Maksustatavad käibed kasvasid peamistes tegevusvaldkondades võrreldes eelmise aastaga 8,9 protsenti. Käibemaksu tasumine on viimase kolme kuuga kasvanud enim mootorsõidukite müügis (10,3 protsenti) ning kinnisvaras (45,8 protsenti). Kinnisvaras tuleneb kasv eelkõige korteriomandite ja kinnisasjade ostu-müügitehingute mahu suurenemisest, sealjuures on kasvanud ka uute korterite esmatehingute osakaal. Mootorsõidukite müügi kasvu toetab endiselt aktiivne turg.
Mida on toonud aktsiisitõus?
Aktsiisitulu oli mais 87,5 miljonit eurot, mida on 7,9 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal kuul. Kütuseaktsiisi tasuti 23,9 protsenti ja alkoholiaktsiisi 35,4 protsenti rohkem võrreldes eelmise aastaga. Veebruaris toimunud kütuseaktsiisi tõusu eel kogutud varud on valdavalt tarbitud ning tavapärane deklareerimise tase on taastumas.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Alkoholiaktsiisi tulu on kasvatanud õlle ja kuni 6-protsendilise etanoolisisaldusega kääritatud jookide varumine enne aktsiisimäärade tõusu juulis. Õlle ja lahja kääritatud joogi aktsiisimäärasid tõstetakse kange ja lahja alkoholi aktsiisimäärade erinevuse vähendamiseks. Lahjasid alkohoolseid jooke seostatakse enam noorte alkoholitarbimisega ja uute tarbijagruppide tekkimisega ning seetõttu ei tohi alkohol võrrelduna sissetulekutega odavamaks muutuda. Tubakaaktsiisi maikuu tulu oli ootuspärane.
Füüsilise isiku tulumaksu tulu oli mais 8,6 miljonit eurot ehk 26,1 miljonit eurot vähem kui mullu samal kuul, kuna seda vähendas madalapalgaliste tulumaksutagastus. Madalapalgalistele inimestele tagastati mais tulumaksu 29 miljonit eurot, mis jäi oodatule ligikaudu viiendiku võrra alla. Riigieelarves planeeritust kujunesid väiksemaks ka eluasemelaenu intresside mahaarvamised. Seevastu koolituskulude ning lastega seotud mahaarvamised olid oodatust mõnevõrra suuremad.
Puudujääk: 50 miljonit eurot
Mai lõpuks oli valitsussektori eelarve puudujääk 0,22 protsenti SKPst ehk 50 miljonit eurot. Valitsussektori puudujääk tulenes nii keskvalitsuse kui ka sotsiaalkindlustusfondide eelarve puudujäägist. Keskvalitsuse eelarve puudujääk ulatus viie kuuga 113 miljoni euroni ja sotsiaalkindlustusfondidel 13 miljoni euroni. Puudujääk on aasta esimeses pooles tavapärane ja seotud muuhulgas tulumaksutagastustega.
Kohalike omavalitsuste koondeelarve oli mai lõpuks 76 miljoni euroga ülejäägis. Võrreldes möödunud aasta viie esimese kuuga oli sel aastal puudujääk 59 miljoni võrra suurem tingituna nii madalapalgaliste tulumaksutagastusest kui ka suurenenud investeerimismahtudest.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele