Maksuamet kogus rohkem makse

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Täht teatas, et käibemaksu tasuti mais 184,8 miljonit eurot ning seda oli 9,7 protsenti enam kui möödunud aasta samal kuul. Maksustatavad käibed kasvasid peamistes tegevusvaldkondades võrreldes eelmise aastaga 8,9 protsenti. Käibemaksu tasumine on viimase kolme kuuga kasvanud enim mootorsõidukite müügis (10,3 protsenti) ning kinnisvaras (45,8 protsenti). Kinnisvaras tuleneb kasv eelkõige korteriomandite ja kinnisasjade ostu-müügitehingute mahu suurenemisest, sealjuures on kasvanud ka uute korterite esmatehingute osakaal. Mootorsõidukite müügi kasvu toetab endiselt aktiivne turg.

Aktsiisitulu oli mais 87,5 miljonit eurot, mida on 7,9 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal kuul. Kütuseaktsiisi tasuti 23,9 protsenti ja alkoholiaktsiisi 35,4 protsenti rohkem võrreldes eelmise aastaga. Veebruaris toimunud kütuseaktsiisi tõusu eel kogutud varud on valdavalt tarbitud ning tavapärane deklareerimise tase on taastumas.

Alkoholiaktsiisi tulu on kasvatanud õlle ja kuni 6-protsendilise etanoolisisaldusega kääritatud jookide varumine enne aktsiisimäärade tõusu juulis. Õlle ja lahja kääritatud joogi aktsiisimäärasid tõstetakse kange ja lahja alkoholi aktsiisimäärade erinevuse vähendamiseks. Lahjasid alkohoolseid jooke seostatakse enam noorte alkoholitarbimisega ja uute tarbijagruppide tekkimisega ning seetõttu ei tohi alkohol võrrelduna sissetulekutega odavamaks muutuda. Tubakaaktsiisi maikuu tulu oli ootuspärane.

Füüsilise isiku tulumaksu tulu oli mais 8,6 miljonit eurot ehk 26,1 miljonit eurot vähem kui mullu samal kuul, kuna seda vähendas madalapalgaliste tulumaksutagastus. Madalapalgalistele inimestele tagastati mais tulumaksu 29 miljonit eurot, mis jäi oodatule ligikaudu viiendiku võrra alla. Riigieelarves planeeritust kujunesid väiksemaks ka eluasemelaenu intresside mahaarvamised. Seevastu koolituskulude ning lastega seotud mahaarvamised olid oodatust mõnevõrra suuremad.

Mai lõpuks oli valitsussektori eelarve puudujääk 0,22 protsenti SKPst ehk 50 miljonit eurot. Valitsussektori puudujääk tulenes nii keskvalitsuse kui ka sotsiaalkindlustusfondide eelarve puudujäägist. Keskvalitsuse eelarve puudujääk ulatus viie kuuga 113 miljoni euroni ja sotsiaalkindlustusfondidel 13 miljoni euroni. Puudujääk on aasta esimeses pooles tavapärane ja seotud muuhulgas tulumaksutagastustega.

Kohalike omavalitsuste koondeelarve oli mai lõpuks 76 miljoni euroga ülejäägis. Võrreldes möödunud aasta viie esimese kuuga oli sel aastal puudujääk 59 miljoni võrra suurem tingituna nii madalapalgaliste tulumaksutagastusest kui ka suurenenud investeerimismahtudest.