Äripäev • 25. juuli 2017
Jaga lugu:

Ettevõtjad murravad riigiametiga piike

Statistikaameti päringud teevad ettevõtjatele tuska  Foto: Meeli Küttim

Ettevõtjad on pahased, et statistikaamet nõuab neilt topeltandmeid ning ähvardab sunnirahaga. Statistikaameti kinnitusel muutub olukord peagi paremaks ning palju sõltub ka ettevõtjast endast.

Nii saatis Mainor eelmisel nädalal pressiteate, kus juhtis tähelepanu, et statistikaamet viib läbi iga-aastast kohustuslikku küsitlust EKOMAR (ettevõtete kompleksne majandusaasta aruanne), mis sisuliselt tähendab majandusaasta aruande kahekordset esitamist ning mille saatmata jätmisel ähvardab firmat ettekirjutus-hoiatus ja sunniraha.

Ettevõtluskõrgkooli Mainor magistrant ja ettevõtja Ville Paltsep selgitas, tema hinnangul on tegemist firmade kiusamisega, e-Eesti põhimõtete räige rikkumise ning äärmusliku tehnilise ebapädevusega. “Statistikaamet võtab ettevõtte majandusaasta andmed maksuametist ja siis tahab, et ma kontrolliks, et nad on need andmed korrektselt ühest süsteemist teise migreerinud ja siis kinnitaksin seda. Ma tahaks näha seda inimest, kes läheb nendes kastikestes andmeid muutma, sest sellisel juhul lähed ju tõestama, et oled oma majandusaasta aruannet esitades valetanud. Lisaks vaja veel paar absurdset kastikest täita ning vähemalt 5-10 minutit otsida viisi, et kuidas selle asja saaks kinnitatud ja tehtuks loetud,” rääkis Paltsep

Paltsep tõi näite, et küsimustiku täitmiseks peab minema absurdse kasutusloogika ning visuaalselt 1990. aastatest pärit statistikaameti kodulehele. „Lehe sisu mõistmiseks peab kasutama ÕSi abi, näiteks mida tähendab “nõusolek toimla aadressandmete edastuseks”. Rääkimata tehnilisest mahajäämusest – vormistamisel peab manuaalselt märkima küsimustiku täitmiseks kulunud aja, samal ajal kui lehe kõrval jookseb taimer, mis mõõdab, kaua küsimustik lahti on,” lisas Paltsep.

„Kas tõesti selline süsteem ja viis andmeid koguda vastab IT-võimeka riigi kuvandile? Rääkimata sellest, miks ma pean kinnitama andmeid, mida ma olen juba maksuametile aastaaruannet edastades kinnitanud? Jään enne pigem ootama statistikaameti sunniraha arvet," ütles Paltsep.

Teine vaatevinkel

Statistkaamet selgitas Äripäeva palvel olukorda põhjalikult. Nii ütles statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Reet Nestor, et amet kasutab äriregistrile esitatud ettevõtete majandusaasta aruande andmeid statistilise küsimustiku EKOMAR eeltäitmisel. „Kahjuks ei sisalda majandusaasta aruanded kõiki statistikatarbijatele vajalikke detailseid andmeid: majandusaasta aruannete koostamisel lähtutakse olulisuse printsiibist või  puudub näitaja majandusaasta aruande taksonoomias. Sellest tulenevalt on vajalik statistilises aruandes eelkuvatud andmed üle kontrollida, vajadusel korrigeerida ja täiendada. Mida rohkem andmeid on esitatud majandusaasta aruandes, seda vähem on vaja andmeid täiendada statistilises küsimustikus,“ selgitas Nestor.

Statistikaameti andmetöötluse ja registrite osakonna juhataja Epp Karus lisas, et amet on teadlik andmekogumise rakenduse eSTAT kasutajate pretensioonidest rakenduse kasutusmugavusele ja disainile. Ta kinnitas, et statistikaamet on algatanud eSTAT keskkonnale kasutajaliidese disaini projekti. „Projekti eesmärk on luua statistikaameti e-teenuse eSTAT keskkonnale uus kasutajaliidese disain, mis arvestab sihtgruppide soovidega ja võimaldab mugavamalt ja kiiremalt täita eSTAT keskkonna kasutajate eesmärke. Projekti käigus analüüsiti kasutajate kogemusi, loodi uus kasutajaliidese disain ja prototüüp. Disainiprojekti jätkuna algatame peagi arenduse etapi. Usume, et pärast arenduse lõppu on eSTAT intuitiivsem ja vastab kasutajate ootustele,“ ütles Karus.

Paistab, et tulevikus muutub asi lihtsamaks. Statistikaameti projektijuht Silver Part rääkis, et amet on üheks oma prioriteediks seadnud andmeesitajate halduskoormuse vähendamise. „Koostöös maksuametiga töötatakse projekti Aruandlus 3.0 raames välja automaatne andmete esitamise tehniline lahendus. Ettevõtjatele luuakse võimalus liidestada sellega enda majandustarkvara nii, et kui ettevõte on sellise funktsionaalsuse sisse lülitanud, edastatakse andmed sealt otse. Pole enam vajadust minna iga konkreetse asutuse keskkonda andmeid sisestama. Projekti esimeses etapis võimaldatakse niimoodi edastada palga ja tööjõukulude andmeid 2018. aastal,“ lausus Part.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum