Gigantide võitlus soojaturul

Artikkel

- Uudised
- Kristel Härma
- Aivar Hundimägi
- 25. september 2017 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Gigantide võitlus soojaturul
Pealinna soojaturul toimuvas vaidluses on ühel pool Ain Hanschmidt ja Enn Pant, kelle osalusega ettevõttele kuulub Eesti Gaas. Teisel pool on Eesti soojakuningaks nimetatud Kristjan Rahu, kes on Utilitase kontserni suuromanik. Konflikti põhjuseks on üks Tallinna linnavolikogu kevadine määrus, millega otsustati muuta pealinna kaugküttepiirkondi ja seada uued piirid gaasiküttele. Selle määruse tõttu kaotas Eesti Gaas hoobilt umbes 700 ettevõttest klienti.
Eesti Gaas nõuab õiguskantslerilt, et Tallinna kaugkütte piirkondi muudetaks ja tühistataks volikogu määruse sätted, mille järgi peab hoonele ehitusloa saamiseks gaasiküttest loobuma ja ühinema Utilitase kaugkütte süsteemiga. Eesti Gaasi juht Ants Noot rääkis Äripäeva raadiosaates „Õigusruum“, et nende hinnangul rikub Tallinna linnavolikogu määrus kaugkütteseaduse teatud sätteid.
„Ma olen tunnetanud, et võrdsed võimalused erinevatel ettevõtetel täna päris tagatud ei ole ja sellest tulenevalt ei ole minu hinnangul tagatud ka tarbijate mõistlik kohtlemine,“ ütles Noot.
4. oktoobril ilmuvas Äripäeva Rikaste TOP 500 hindab Äripäeva toimetus Enn Pandi vara väärtuseks 127,5 miljonit eurot ja Ain Hanschmidti vara väärtuseks 69,5 miljonit eurot.
Kristjan Rahu vara väärtuseks hindab Äripäev varsti ilmuvas edetabelis 101,6 miljonit eurot.
Ta märkis, et kui kaugkütteseadus 2004. aastal jõustus, andis see siiski õiguse ja võimaluse jääda kasutama enne kaugküttepiirkonna kehtestamist valitud energiaallikat. Tallinna linnavolikogu ütleb tema sõnul aga üsna selgelt, et kõik, kes on kaugküttepiirkonnas, peaksid varem või hiljem liituma kaugküttevõrguga.
„Määruses on öeldud, et kõigil isikutel, kes oma ehitisi renoveerivad, on kohustus kaugküttepiirkonnaga liituda. Iga ehitis vajab teatud aja tagant mingisugust uuendamist ja renoveerimist, ettevõtjatel on mingid vajadused enda ettevõtmist laiendada ja kui minnakse Tallinna linnavalitsusse ehitusluba küsima või siis ka ehitusteatist esitama, suunab Tallinna linn kõik kaugkütteettevõtte juurde ja palub võtta temalt liitumistingimused ja liituda kaugküttevõrguga,“ rääkis Noot ja ütles, et kaugküttesüsteemiga liitumata linnalt ehitusluba ei saa.
Noot märkis, et neid ajendas õiguskantsleri poole pöörduma see, et ettevõtted pöörduvad nende poole, et nad tahaksid enda hooneid kütta gaasiga. „Alles tuli kiri jälle ühelt arhitektuuribüroolt, kes ütles, et planeerib arendust kortermajade piirkonda, aga ei saa ehitusluba, sest kohustus on liituda kaugküttega. Neid näiteid on päris palju. Mitu isikut on pöördunud meie poole, et tehke midagi, võtke midagi ette.“
„Gaasiküttest ei pea loobuma ükskõik millise remonditöö korral,“ ütles Utilitas Tallinna juht Priidu Nõmm.
Ta selgitas, et küttevõrguga liitumiste ja tingimuste korra sätestab Tallinna kaugküttepiirkondade määrus ja ka erisuste rakendamiseks annab loa Tallinna Kommunaalamet.

Tarbija valikud on kahtlemata piiratud
Kui tarbija vabadust piiratakse, on kindlasti tegemist konkurentsipiiranguga. Konkurentsiamet saab eelkõige lähtuda seadustest ja antud piirang konkreetselt tuleb kaugkütteseadusest. Selles on sätestatud, et kohalikul omavalitsusel on õigus määrata kaugkütte piirkonnad ja nendes piirkondades on ainus lubatud kütteliik kaugküte. Tallinna linn on kasutanud ära seaduses sätestatud regulatsiooni ja on kaugküttepiirkonda laiendanud.
Kui me teemasse süvitsi läheme, peaksime pigem avama seda, kas kaugkütte seaduse alusel kohalikule omavalitsusele antud õigused on põhjendatud. Ja teiseks, kas kohalik omavalitsus, antud juhul Tallinna linn, on neid õiguseid põhjendatult rakendanud.
Märt Ots,
konkurentsiameti juht
Eesti Gaas: eelistatakse ühte ettevõtet
Noot sõnas, et nad soovivad, et õiguskantsler vaataks üle ka selliste põhiseaduse põhimõtete rikkumise, nagu ettevõtlusvabadus ja lepinguvabadus, omandiõiguse kaitse, võrdne kohtlemine. „Kõik sellised printsiibid on meie arvates selle volikogu määrusega väga kaheldavaks muutunud,“ ütles ta.
Eesti Gaas ei ole rahul ka riigi sekkumisega. „Energiamajanduse arengukavas on mitu eesmärki, mis toetavad kohalikku toorainet, mis kindlasti piiravad gaasi kasutamist teataval määral. Samas see sõnastab väga üheselt ka selle ära, et energiamajanduspoliitika tervikuna peab toetama vaba konkurentsi, vabaturumajanduse põhimõtteid, ta peab kindlustama tarbijatele mõistlikud hinnad, kättesaadavuse, valikuvabaduse ja tarnekindluse. Ja seejuures veel ühe aspektina keskkonnasäästlikkuse ja vastavuse kliimapoliitika suurte eesmärkidega.“
Ta lisas, et arengukava ütleb väga selgelt, et kaugküttesektor peaks lähemate aastate jooksul saama hakkama ilma riigi sekkumiseta. "Nii et aastaks 2030, kui ma õigesti mäletan, on sätestatud, et kaugküttesektor peaks olema riigi sekkumisest vaba. Praegu on see olukord absoluutselt vastupidine.“
Noot selgitas, et kaugkütteseadus kindlustab koos kohalike omavalitsuste määrustega pakkujale kindla turu ja kliendid. „Nüüd Tallinna linnavolikogu määrus laiendab seda kindlust veel, kuigi võiks ju mõelda, et 2004. aastal kehtestatigi kaugkütte piirkond selleks, et kindlustada kaugkütet võrreldes teiste energiaallikatega.“
Ta lisas, et riik on toetanud otsetoetuse ehk tagastamatu abiga ka taastuvenergiat, mis on üks põhiline kaugkütte sisend, ja suured summad on pandud ka katlamajade ümberehitusse, mis on kaugküttesüsteemiga otseselt seotud.
„Kui võtta nüüd mõni muu energiavaldkond, näiteks gaasivaldkond, riik sinna ettevõtte põhiselt investeerinud ei ole,“ heitis Noot ette. Ta märkis, et ka maksupoliitika paneb nemad raskemasse seisu. „Aktsiisimaksude tõstmine veel ainult gaasi valdkonnale reaalselt toob kaasa selle, et peaaegu viiendiku hinnast moodustab aktsiis, mida siis täna kaugküttel justkui ei ole. See jälle moonutab turgu või teistpidi võib öelda, et riigil on jäänud maksutulu saamata ühest valdkonnast. Neid näiteid võib veel tuua. Siin on lisaks 12aastased kokkulepped soojatootjate ja kaugkütte võrkude vahel,“ tõi ta veel näiteks.
Õigustega kaasnevad kohustused ja nõuded
Kaugküttepiirkondade määramisega ei ole antud ühele kütteliigile ainuõigust, vaid kehtestatud territooriumil regulatsioon. Kaugküttepiirkonnad on tavalised nii Põhjamaades kui ka teistes Eesti linnades. Sellise regulatsiooni loomine on omavalitsuse kohustus, kuna omavalitsus tunneb oma piirkonda ja selle erisusi kõige paremini.
Tallinna linnavolikogu määrus kehtib 2004. aastast, mis on meie arvates põhjendatud linnaplaneerimise otsus. Selle tulemusel vähenevad lokaalsed heitmed ja keskkonnale negatiivse mõjuga fossiilsete kütuste kasutamine ning paraneb linnaõhu kvaliteet.
Sama määrusega on sätestatud soojusettevõtjale arenduskohustused ja kvaliteedinõuded.
Kaugküte on tiheasustusega piirkonnas kõige keskkonnasäästlikum ja optimaalsem kütteviis. Taastuvatel energiaallikatel põhinev kaugküttesüsteem on parim viis linnade soojusega varustamiseks - see tagab energia sõltumatuse ja stabiilse soojushinna linnaelanikele.
Kaugküte on asumites kõige turvalisem kütteallikas. Riik on seadusega soojusettevõttele ette näinud kohustuse hoida reservkütust, mis tagab kliendile varustuskindluse. Lokaalkatlamajadele sellist nõudmist ei ole, mistõttu muutub võimaliku avarii korral gaasivarustusega majades kütmine võimatuks.
Priidu Nõmm
Utilitas Tallinna juht
Vene karu pole vaja enam karta
Konkurentsiameti juht Märt Ots meenutas raadiosaates, et kaugküte reguleeriti 2004. aastal julgeoleku tugevdamiseks, kuid praeguseks on olukord muutunud. „10 aastat tagasi oli näiteks Tallinna linn põhimõtteliselt 100% maagaasil. Maagaasi tarnija oli tol ajal Venemaa, on ka suures osas täna, vaadates omanikeringi,“ rääkis Ots ja lisas, et kaugkütte soodustamine tuli mingil määral ka sellest, et vähendada üldriiklikke riske.
„Kahjuks meie idanaaber on kasutanud gaasi ära mitte majanduslikul otstarbel, vaid poliitilise relvana. Loomulikult üks strateegilise planeerimise põhjus on olnud see, et saada Tallinnas alternatiivsed kütted. Kui meil on 100 protsenti sõltuvus idanaabrist ja kogu Tallinna linn on gaasiküttega, siis kahtlemata siin on strateegilised riskid.“
Ots tõdes aga, et praegu on olukord muutunud, sest Eesti Gaas põhineb Eesti kapitalil. Samuti on jõutud selleni, et kui Venemaal peaks tekkima tarneprobleem, saaksime gaasi Leedust, tulevikus ka Soomest. Leedu kaudu on gaasiühendus ka Poolaga. „Ehk siis kui me vaatame perspektiivis, siis see nõndanimetatud strateegiline aspekt, kus tuli kaugkütet eelistada, on vaikselt kõrvale kaldumas. See tähendab seda, et gaas muutub täpselt samasuguseks alternatiivseks energiaallikaks, millel on päris hea varustuskindlus.“
Noot nõustus sellega, et kaugkütte regulatsioon oli omal ajal asjakohane. „Täna on minu hinnangul need asjaolud ära langenud. Me ei peaks tundma Venemaa hirmu, Vene karu ei ole vaja enam karta.“
Seaduse muutmine on riigikogus menetlemisel
Kaugkütteseaduse eelnõu algatati 2016. aasta juunis. Aasta hiljem selle teine lugemine katkestati.
Eelnõuga planeeritavad muudatused teeksid kaugküttesse investeerimise investorite jaoks atraktiivsemaks, et läbi nende tehtud investeeringute langeks kaugkütte hind tarbija jaoks. Eelnõu seletuskirjas seisab, et muudatused mõjutaksid enim madala müügimahuga väikseid kaugkütte võrgupiirkondi, kus kasutatakse kaugkütte tootmiseks eelkõige kalleid kütuseid.
Investeeringute soodustamiseks on eelnõuga planeeritud suurendada soojusettevõtja lubatud tulukust investeeritud kapitalilt, kui investeering vähendab soojuse müügihinda. Seadusesse tahetakse tuua ka põhimõttelisemad regulatsiooniprintsiibid nagu põhjendatuks peetud kuluartiklid, tulukuse arvestamise alused ning müügimahu arvestus piirhinna kooskõlastamisel.
Tarbija ei pruugi olla ratsionaalne
Seaduseelnõu seletuskirjas on arutletud, et ei ole teada, kas ettevõtjad ja tarbijad käituksid ratsionaalselt, kui neil poleks kohustust liituda kaugküttesüsteemiga. "Piirkondades, kus kaugküttepiirkond on kaotatud, on tarbijad end tihti lisaks võimalikule majanduslikule kasule ka emotsionaalsete otsuste ajendil soojusvõrgust lahti ühendanud. Seda ilmestab fakt, et paljudes piirkondades on pärast lokaalküttele üleminekut soovitud kaugkütet tagasi," seisab seletuses. Seletuskiri märgib, et samas on optimaalselt töötav kaugküttepiirkond hinna konkurentsivõime poolest lokaalküttest majanduslikult kasulikum ning selle varustuskindlus on lokaalkütte varustuskindlusest oluliselt suurem.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum