Tuntud notar kaevati kohtusse

Pärna vastu esitatud hagis heidetakse notarile ette tegevusetust ühe ettevõtja pärimismenetluses, mille tulemusena ei õnnestunud sama ettevõtja pärandvara pankrotihalduril aegumise tõttu esitada kohtule kinkelepingutega üle antud vara tagasivõitmise nõuet.

Hagi esitanud pankrotihalduri, Lextali vandeadvokaadi Üllar Talviste hinnangul on notar Pärna teinud oma tööd lohakalt, sest aastatepikkune venitamine pärimismenetluses tekitas pärandvara pankrotiasjas võlausaldajatele ligi 320 000 euro suuruse kahju. Notari vastu kohtusse minekuga kaitseb pankrotihaldur pankrotimenetluses võlausaldajate huve.

Pärna ütles, et tema endale lohakust ette ei heida. Kümne aasta jooksul on ta notarina lahendanud mitu tuhat pärimisasja ning ka selles asjas ei eeldanud ta heas usus, et kahjustaks võlausaldaja huve või et oli olemas üldse mingi tagasivõidetav vara.

Lugu ulatub tagasi 2009. aasta kevadesse, kui õnnetusjuhtumis hukkus tuntud automüügiettevõtte 50 protsendi aktsiate omanik. (Kuna loo fookuses on notar Priidu Pärna tegevus ning hukkunud ettevõtjaga seotud info on vajalik taustana toimunust arusaamiseks, siis Äripäev ei avalda lähedaste kaitseks ettevõtja nime.)

Viis nädalat enne surma oli ettevõtja kinkelepingutega kinkinud lähisugulastele kaks kinnistut Harjumaal. Kinnistute väärtus oli 320 000 eurot ning neid kinkelepinguid sooviski pankrotihaldur kohtu kaudu tagasi võita.

Hukkunud ettevõtja oli saanud ka enda automüügifirma müügiplaani eest ostjalt ettemaksuna mitu miljonit krooni. Ostja jättis aga due diligence (juriidilise, turundusliku, finants- kui ka tehnoloogilise ja keskkonnaalase andmete usaldusväärsuse analüüsi) järel ettevõtte ostmata, sest selgus, et potentsiaalsele ostjale anti väärinfot. Seda tehingut käendas müüja aga isikliku käendusega ning sealt tekkiski hiljem nõue pärandvara pankrotiprotsessis.

Eelnevale lisaks oli hukkunud ettevõtja Äripäeva andmeil sõlminud selsamal 2009. aastal ka neli erinevat elu- ja õnnetusjuhtumikindlustuse lepingut. Nende alusel maksid kindlustusandjad hiljem kokku 770 000 euro eest hüvitisi.

Notar Pärna algatas 2009 juulis pärimismenetluse. Ta plaanis pärimistunnistuse väljastada kolme kuu pärast. Kuid asi jäi venima - hukkunu lähedased loobusid pärandist ning kõik see võttis oma aja.

Pankrotihaldur Talviste hinnangul aga pidi notaril olema hiljemalt 2011. aasta juulis selge, et vastavalt seadusele on isiku pärijaks elukohajärgne kohalik omavalitsus, Harku vald. Harku vallavalitsuse nõunik Hannes Raudleht lausus, et vald sai esmase teabe oma võimalikust pärimisõigusest 2015 juunis ning augusti lõpul andis notar välja pärimistunnistuse.

Et hukkunud ettevõtja kohustused ületasid tema vara väärtuse, esitas Harku vald pankrotiavalduse ning kohus kuulutas pärandvara pankroti välja eelmise aasta kevadel.

Selle aasta jaanuaris esitas pankrotihaldur Talviste kohtusse hagi kahe kinkelepingu tagasivõitmiseks. Talviste selgitas, et pankrotiseaduses eeldatakse kinkelepingute puhul võlausaldajate huvide kahjustamist ning pankrotihalduril tuleb pankrotimenetluses võlausaldajate huve kaitsta.

Paraku ütleb pankrotiseadus ka seda, et kohus saab kinkelepingu kehtetuks tunnistada siis, kui see on sõlmitud viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata, sest kinkelepingute sõlmimise ja ajutise halduri nimetamise vahel oli ligi kuus ja pool aastat. Meenutame, et sinna perioodi jääb neli aastat, mil Talviste hinnangul pärimismenetlus notar Pärna juures lihtsalt seisis.

Pankrotihaldur Talviste esitas hagi menetlusse mittevõtmise peale määruskaebuse, välistamaks, et hilisemas kahju hüvitamise nõudes notari vastu ei esitataks vastuväidet, justkui pankrotihaldur ei ole ette võtnud kõiki meetmeid panna tagasivõitmise nõue maksma.

Ringkonnakohtus vaatas kaebuse läbi ja leidis, et see tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus märkis ka, et notar Pärnale ei saa ette heita põhjendamatut viivitamist pärimismenetluse läbiviimisel, mis tinginuks kinkelepingute tagasivõitmise võimaluse minetamise hagejale.

Miks siis pankrotihaldur ringkonnakohtu seisukohast hoolimata esitas hiljuti notari vastu kohtusse kahjunõude?

Talviste sõnul on notar Pärna pärast tagasivõitmise menetlust vande all kohtule kinnitanud, et antud pärimisasjas sai tõenäoliselt mõistliku aja printsiip ületatud. Samuti ütles pankrotihaldur, et e-notari andmebaasi pärimistoimiku logiandmete põhjal pole teinud notar ligi nelja aasta jooksul pärimismenetluses ühtegi uut toimingut.

„Veelgi enam. Selgus ka, et notar oli juba kolm aastat enne pärimistunnistuse väljastamist teinud otsuse projekti pärandvara inventuuri määramise kohta, kus nimetas isiku pärijaks Harku valla, aga sellele vaatamata jättis ta asja veel kolmeks aastaks sahtlipõhja,“ lausus Talviste. Notarite eetikakoodeks ütleb, et notaril tuleb talle seadusega pandud ülesandeid täita mõistliku ajaga.

Pärna aga selgitas, et pärimisasjade lahendamisele ole seadusega menetlustähtaega seatud. Ta lisas, et kõnealuses olukorras peabki kohus hindama vaidlust nõude olemasolu ja notari vastutuse üle.

Talviste peab Pärna seisukohta kummaliseks. „Kas tõesti notarid Eestis ei vastutagi millegi eest ja võivad pärimisasja jätta aastateks sahtlipõhja? Paralleelina, kui advokaat ei esita tähtaegselt mingit dokumenti, siis kohtupraktika kohaselt ta vastutab. Miks peaks notaril olema vaid õigus rahale teenuse eest, aga vastutus puuduma?“ imestas ta.

Pärna kinnitusel on iga notar huvitatud pärimisasja kiirest lahendamisest, sest enamus notari tasust makstakse pärast pärimistunnistuse väljaandmist.

IRLi ridades Tallinna linna volikogusse kuuluv Pärna on ka Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees, juhatuse liikmeks on teiste seas ka erakonnakaaslasest justiitsminister Urmas Reinsalu. Lisaks kuulub Pärna notarite koja esindajana justiitsministri õigusloome nõukotta.

"Sellise nõude esitamine notari suhtes viitab, et tegemist on tõsise, pingelise ja vastutusrikka tööga, sest pidevalt tuleb seadust tõlgendada, langetada otsuseid ja nende eest vastutada. Kui kohtuniku tegevuse eest vastutab riik, siis notari puhul ta ise ja seda vastutust ei saa peita ka mõne OÜ taha. Eksimise võimalus on ja selleks puhuks näeb seadus ette kohustusliku vastutuskindlustuse. Kohtumenetlust ei tule vaadelda antud asjas erakordsena, vaid pigem ebaselges õiguslikus olukorras lahenduse loomise pretsedendina.

Tegemist on kaheksa aasta vanuse looga ja see pilt ei ole mustvalge. Kui notar algatab pärimisasja, siis tavaliselt määratakse pärimistunnistuse väljastamise eeldatav tähtaeg paari kuu peale. Kui pärijad hakkavad pärandist loobuma, siis võib pärimisasi kujuneda aastatepikkuseks, sest igal uuel pärijal on aega loobumist kaaluda kolm kuud. Kui lähimad sugulased pärandit vastu ei võta, siis reeglina ei tee seda ka kaugemad sugulased. Ühel hetkel on nn sundpärijaks kohalik omavalitsus, kes pole tegelikult sellest positsioonist ju huvitatud. Selline loobumisahel on hinnanguliselt igas 20. pärimisasjas. Kui tavaliselt kestab pärimismenetlus 2-3 kuud, siis loobumisahelad on aeganõudvad ja pikad menetlused.

Ka nimetatud pärimisasjas otsustasid kõik pärijad huvi puuduse tõttu loobuda pärandist, mis venitas pärimismenetlust.

Kui notar ei ole teinud elektroonilisi päringuid, siis see ei tähenda, et ta ei tegele pärimisasjaga. Kui pärimisasjas ei ole enam võimalik leida andmeid pärijate kohta registritest, siis tuleb kaugemate ringide pärijaid tuvastada arhiiviandmete ja kirikuraamatute jne alusel.

Pärimisseadus ei pane notarile otsest kohustust neid dokumente ise koguda ja neid peaks esitama asjast huvitatud isik ehk potentsiaalne pärija. Kohalik omavalitsus lõpp-pärijana ei ole ju sellest samas huvitatud. Seadus on sellistes loobumisasjades seega puudulik - pärimisseaduse jõustumisel otsustas justiitsministeerium viimasel hetkel, et pärimisasju ei hakka lahendama mitte kohus, vaid notarid. Kui kohtunikul on mitusada paragrahvi tsiviilkohtumenetluse seadustikku, kuidas asju lahendada, siis notaril reguleerivad pärimismenetluse läbiviimist mõned paragrahvid.

Kui notar oleks teadnud võlausaldaja nõuetest, siis ta oleks ka pärimisasja kiiremalt lõpetanud. Asja kurioossus ongi selles, et seda nõuet ei ole varem esitatud ei notarile, pärandvara inventuuri läbiviinud täiturile ega ka ajutisele haldurile pärimisasjas, kuigi asja kohta oli mitu üleskutset Ametlike Teadaannetes!

Pankrotihaldur nägi olukorras, kus surnu vara ei saa tagasivõita, lihtsat võimalust nõude katmiseks notari ametikindlustuse poolt. Minu kindlustusselts, kes tellis ühe Eesti mainekama advokaadibüroo ekspertiisi, leidis, et halduri nõue notari vastu ei ole põhjendatud ja argumenteeritud ning ei ole kehtiv. Täpsemalt ei saa kommenteerida. Sisult tsiviilõiguslikku vaidlust nõude olemasolu ja notari vastutuse üle peabki selles olukorras hindama kohus. Kohus ei ole ju tsiviilvaidlustes repressiivorgan, vaid õiguslike erimeelsuste hindaja ja lahendaja!"