Cleveron lõi käed maailma tipptöösturiga

Eestis on börsifirma Inditex enim teatud rõivabrändi Zara omanikuna. Inditex on aga näiteks veel brändide Pull&Bear, Massimo Dutti, Bershka ja Stradivarius taga.

Täna Äripäeva konverentsil Äriplaan esinev Cleveroni juht ja asutaja Arno Kütt rääkis intervjuus Äripäevale, et kokkuleppe sõlmisid nad Inditexiga aasta tagasi. Uus partner pani Hispaanias esimese Cleveroni pakiautomaadi püsti sel kuul.

Meil on oma võrk Hispaanias. Seal on koostööpartner, kes on meie masinatega ehitanud Hispaanias üles pakiautomaatide võrgu. Cleveronil on ka pisike osalus selles ettevõttes. Nagu Eestis on SmartPost. Sealtkaudu otsisime, kuidas saaks laiendada müüki. Nii meie Hispaania partner jõudiski Inditexini ja tutvustas meie robotit.

(Katkestab) Leppis kohtumise kokku ja väga positiivne oli esimesel kohtumisel, kui öeldi, et siin on sada pakkujat olnud, aga meie oma on esimene, mida nad on valmis katsetama. Teised pakkusid tavalisi pakikappe. Robotilahendust ei olnud.

Inditex on selline, et kõik tehakse kohe ära. Pikalt ei mõelda. Kui on äge asi, siis on suhtumine, et testime ja lähme pikkade sammudega edasi. Meil oli pool aastat ette teada, et peame esimese masina Hispaaniasse üles panema. Oli üheksa kuud tagasi teada. Masin on üleval, kliendid kasutavad. Septembris oli uue poe avamine Inditexi peakorteri läheduses. See ei ole päris sama toode, mis meil on Walmartis. Meil oli plaanis toodet edasi arendada, see polnud Inditexile tehtud, kohandasime tema jaoks.

Hispaanias on sellest räägitud, aga jah, ei lekkinud.

Neil on üle 7000 poe. Meie huvi on, et igas poes oleks üks robot, mõnes võib-olla kaks. Sealt saab igaüks ise arvutada. Sportlane ei lähe olümpiale mõttega, et tahaks saada seitsmenda koha. Ta tahab võita. Kas ja millal see õnnestub – sellega on väga palju võimalik meil endal ära teha.

Ei ole. Tean, et Ortega on sellest masinast pakki välja võtnud.

Inimesed tellivad internetist – ei taha enam kitsastes kabiinides riideid proovida. Tulevad poodi, võtavad automaadist kauba kaasa ja lähevad koju. Selle, mis ei sobi, toovad tagasi ja panevad masinasse. Nad ei pea poejärjekorras ootama.

See ei ole meie öelda. Tahaks, et tuleksid, kuid see sõltub Inditexi peakorterist.

On küll erinevusi. Walmart on suur ettevõte ja otsustusprotsess on väga pikk, aga Inditex on palju kiirem. Seal on tunda eraettevõtte, isegi mõnes mõttes start-upilikku mõtlemist, mida suurtes firmades üldjuhul ei ole.

(Naerab) Mõnes mõttes on jah. Mida selle uhkusega ikka peale hakkad.

Kui keegi viriseb, et Eestis on kehv asju ajada, siis ütlen küll, et tegelikult on Eestis fantastilisi inimesi, kes oskavad uue mõtlemisega kaasa tulla. Ei ole need Ameerika ega Hispaania, kus saaks sellist asja arendada. Eesti tuli nõukogude ajast täiesti uude aega, see oli väga suur pööre. Meie muudatusi lihtsalt, aga heaoluühiskonnas on palju raskem muudatuusi ellu viia. Tahavad asju vanaviisi edasi teha.

Alustades pakkusime automaate Euroopa suurimale postiettevõttele Prantsusmaal, firma arendusdirektorile. Seal viidi paberilipakad postkasti: sulle on saabunud pakk ja mine selle paberiga järele. Ütlesime, et saate selle ära jätta, saadame SMSiga teate. Vastati, et oi-oi, kui paberid ära jätame, siis paljud inimesed kaotavad töö ja seda ei luba ametiühing. See suhtumine on hästi levinud.

Meil on eraldi patendiinimene tööl. See on koht, kus Eestil on väga-väga palju arenguruumi. Teadmine patentidest ja intellektuaalse omandi kaitsmisest … Spetsialiste Eestis ei ole. On bürokraadid, kes oskavad pabereid täita. Patente on meil mitu, mitu on ootel. Hiinlased kopeerivad.

Hiinlased ütlevadki, et ainult tippe kopeeritakse. Et see on kiitus teile (naerab).

Kindlasti on see, et rivist ei löö välja kellegi ei-vastus ja hirmutamine. Näed rohkem ridade vahele, millised on eesmärgid. Eks äritehingute tegemine on malemäng. Olen üle 25 aasta ettevõtluses olnud. Paksu nahka on päris korralikult peale kasvanud. On asju olnud, kus oleme millegi kohta öelnud, et see on nüüd dealbreaker. Kui seda ei tule, siis ei saa ja ongi kõik.

Oleme päris mitmed asjad tagasi lükanud. Selgroogu peab olema, pead sirgelt seisma. Ei tohi ahneks minna, koogutama ja lunima hakata. Mõned firmad käivad ukse taga kraapimas. Kui sul on midagi head pakkuda, tuleb suhelda nagu võrdne võrdsega. Läbi rääkida, mitte hinda alla lasta.

IT-valdkonna noored ei karda, aga seal, kus juhid on vanuses 50-60 eluaastat, oleks küll muudatusi vaja. Kogu tööstuse digitaliseerimist oleks vaja. Selles on Eesti maha jäänud. Tähtis on, et ei tehtaks ainult allhanget.

 

Praegu on Madridi börsil ettevõtte aktsia hinnaks 31,58 eurot, kuid Bloombergi küsitletud analüütikute hinnangul võib see kerkida 36,41 euroni.

Aktsiat katvatest Bloombergi küsitletud analüütikutest 24 soovitab ettevõtet osta, 12 pooldab olemasolevate positsioonide hoidmist ning kõigest 2 on negatiivselt meelestatud ehk soovitaksid aktsiat müüa.

Ettevõtte keskmiseks dividenditootluseks on 1,58 protsenti ning kasumiks aktsia kohta oodatakse 1,11 eurot.

Järgmiseks aastaks oodatakse Inditexilt 25,67 miljardi euro suurust käivet ja 3,42 miljardi euro suurust puhaskasumit.

Inditexi P/E suhe on 30,11, mis tähendab, et investeering peaks end aktsia pealt saadava kasumina tagasi teenima natuke rohkem kui 30 aastaga.

Järgmisi majandustulemusi võib ettevõttelt oodata 13. detsembril.

Inditex on Hispaania päritolu tekstiili-ja käsitöö ettevõte, mille kaubamärki võib leida Euroopa, USA, Aasia ja Aafrika jaekettidest. Inditexi üks tuntumaid brände on Zara.