Cleveron lõi käed maailma tipptöösturiga

Cleveroni asutaja, enamuse ajast Viljandis resideeruv Arno Kütt kirjeldas, kuidas nad Hispaania suurtöösturi ära võlusid.  Foto: Andras Kralla
Marge Väikenurm • 28 september 2017
Jaga lugu:

Viljandis pakiautomaate tootev Cleveron lõi käed uue partneri, Hispaania tekstiilikontserniga Inditex.

Arno Kütt,, Cleveroni omanik

Ei tohi ahneks minna, koogutama ja lunima hakata. 

Eestis on börsifirma Inditex enim teatud rõivabrändi Zara omanikuna. Inditex on aga näiteks veel brändide Pull&Bear, Massimo Dutti, Bershka ja Stradivarius taga.

Täna Äripäeva konverentsil Äriplaan esinev Cleveroni juht ja asutaja Arno Kütt rääkis intervjuus Äripäevale, et kokkuleppe sõlmisid nad Inditexiga aasta tagasi. Uus partner pani Hispaanias esimese Cleveroni pakiautomaadi püsti sel kuul.

Järgneb intervjuu Arno Kütiga.

Kuidas te Inditexiga jutule saite?

Meil on oma võrk Hispaanias. Seal on koostööpartner, kes on meie masinatega ehitanud Hispaanias üles pakiautomaatide võrgu. Cleveronil on ka pisike osalus selles ettevõttes. Nagu Eestis on SmartPost. Sealtkaudu otsisime, kuidas saaks laiendada müüki. Nii meie Hispaania partner jõudiski Inditexini ja tutvustas meie robotit.

Leppis kohtumise kokku ja ütles, et …

(Katkestab) Leppis kohtumise kokku ja väga positiivne oli esimesel kohtumisel, kui öeldi, et siin on sada pakkujat olnud, aga meie oma on esimene, mida nad on valmis katsetama. Teised pakkusid tavalisi pakikappe. Robotilahendust ei olnud.

Kui pikalt läbirääkimised käisid?

Inditex on selline, et kõik tehakse kohe ära. Pikalt ei mõelda. Kui on äge asi, siis on suhtumine, et testime ja lähme pikkade sammudega edasi. Meil oli pool aastat ette teada, et peame esimese masina Hispaaniasse üles panema. Oli üheksa kuud tagasi teada. Masin on üleval, kliendid kasutavad. Septembris oli uue poe avamine Inditexi peakorteri läheduses. See ei ole päris sama toode, mis meil on Walmartis. Meil oli plaanis toodet edasi arendada, see polnud Inditexile tehtud, kohandasime tema jaoks.

Suutsite selle üles panna väga vaikselt.

Hispaanias on sellest räägitud, aga jah, ei lekkinud.

Kui suurt raha on teil võimalik teenida?

Neil on üle 7000 poe. Meie huvi on, et igas poes oleks üks robot, mõnes võib-olla kaks. Sealt saab igaüks ise arvutada. Sportlane ei lähe olümpiale mõttega, et tahaks saada seitsmenda koha. Ta tahab võita. Kas ja millal see õnnestub – sellega on väga palju võimalik meil endal ära teha.

Kas olete Inditexi omaniku Amancio Ortegaga kohtunud?

Ei ole. Tean, et Ortega on sellest masinast pakki välja võtnud.

Kuidas kogu mudel välja näeb?

Inimesed tellivad internetist – ei taha enam kitsastes kabiinides riideid proovida. Tulevad poodi, võtavad automaadist kauba kaasa ja lähevad koju. Selle, mis ei sobi, toovad tagasi ja panevad masinasse. Nad ei pea poejärjekorras ootama.

Kas Eestisse tulevad ka need masinad?

See ei ole meie öelda. Tahaks, et tuleksid, kuid see sõltub Inditexi peakorterist.

Millised Inditexi kui partneri plussid on, kui teistega võrrelda?

On küll erinevusi. Walmart on suur ettevõte ja otsustusprotsess on väga pikk, aga Inditex on palju kiirem. Seal on tunda eraettevõtte, isegi mõnes mõttes start-upilikku mõtlemist, mida suurtes firmades üldjuhul ei ole.

Aga on uhke tunne, et õnnestus Inditex partneriks saada?

(Naerab) Mõnes mõttes on jah. Mida selle uhkusega ikka peale hakkad.

Teis räägib eestlaslik tagasihoidlikkus?

Kui keegi viriseb, et Eestis on kehv asju ajada, siis ütlen küll, et tegelikult on Eestis fantastilisi inimesi, kes oskavad uue mõtlemisega kaasa tulla. Ei ole need Ameerika ega Hispaania, kus saaks sellist asja arendada. Eesti tuli nõukogude ajast täiesti uude aega, see oli väga suur pööre. Meie muudatusi lihtsalt, aga heaoluühiskonnas on palju raskem muudatuusi ellu viia. Tahavad asju vanaviisi edasi teha.

Alustades pakkusime automaate Euroopa suurimale postiettevõttele Prantsusmaal, firma arendusdirektorile. Seal viidi paberilipakad postkasti: sulle on saabunud pakk ja mine selle paberiga järele. Ütlesime, et saate selle ära jätta, saadame SMSiga teate. Vastati, et oi-oi, kui paberid ära jätame, siis paljud inimesed kaotavad töö ja seda ei luba ametiühing. See suhtumine on hästi levinud.

Kuidas enda õigusliku kaitsmise olete läbi mõelnud?

Meil on eraldi patendiinimene tööl. See on koht, kus Eestil on väga-väga palju arenguruumi. Teadmine patentidest ja intellektuaalse omandi kaitsmisest … Spetsialiste Eestis ei ole. On bürokraadid, kes oskavad pabereid täita. Patente on meil mitu, mitu on ootel. Hiinlased kopeerivad.

See on ju hea märk?

Arno Kütt,, Cleveroni omanik

Äritehingute tegemine on malemäng.

Hiinlased ütlevadki, et ainult tippe kopeeritakse. Et see on kiitus teile (naerab).

Kuidas olete ettevõtjana muutunud näiteks läbirääkimistel? Lööte mõttes rusika lauale, et see nõudmine oli nüüd küll liig.

Kindlasti on see, et rivist ei löö välja kellegi ei-vastus ja hirmutamine. Näed rohkem ridade vahele, millised on eesmärgid. Eks äritehingute tegemine on malemäng. Olen üle 25 aasta ettevõtluses olnud. Paksu nahka on päris korralikult peale kasvanud. On asju olnud, kus oleme millegi kohta öelnud, et see on nüüd dealbreaker. Kui seda ei tule, siis ei saa ja ongi kõik.

Oleme päris mitmed asjad tagasi lükanud. Selgroogu peab olema, pead sirgelt seisma. Ei tohi ahneks minna, koogutama ja lunima hakata. Mõned firmad käivad ukse taga kraapimas. Kui sul on midagi head pakkuda, tuleb suhelda nagu võrdne võrdsega. Läbi rääkida, mitte hinda alla lasta.

Kas Eesti ettevõtted on välisturgudel jala ukse vahele saamisega julgemaks läinud?

IT-valdkonna noored ei karda, aga seal, kus juhid on vanuses 50-60 eluaastat, oleks küll muudatusi vaja. Kogu tööstuse digitaliseerimist oleks vaja. Selles on Eesti maha jäänud. Tähtis on, et ei tehtaks ainult allhanget.

 

Inditex kaupleb alla õiglase väärtuse

Inditexi aktsia kaupleb Madriidi börsil odavamal hinnatasemel, kui analüütikute poolt seatud õiglane hinnasiht.

Praegu on Madridi börsil ettevõtte aktsia hinnaks 31,58 eurot, kuid Bloombergi küsitletud analüütikute hinnangul võib see kerkida 36,41 euroni.

Aktsiat katvatest Bloombergi küsitletud analüütikutest 24 soovitab ettevõtet osta, 12 pooldab olemasolevate positsioonide hoidmist ning kõigest 2 on negatiivselt meelestatud ehk soovitaksid aktsiat müüa.

Ettevõtte keskmiseks dividenditootluseks on 1,58 protsenti ning kasumiks aktsia kohta oodatakse 1,11 eurot.

Järgmiseks aastaks oodatakse Inditexilt 25,67 miljardi euro suurust käivet ja 3,42 miljardi euro suurust puhaskasumit.

Inditexi P/E suhe on 30,11, mis tähendab, et investeering peaks end aktsia pealt saadava kasumina tagasi teenima natuke rohkem kui 30 aastaga.

Järgmisi majandustulemusi võib ettevõttelt oodata 13. detsembril.

Inditex on Hispaania päritolu tekstiili-ja käsitöö ettevõte, mille kaubamärki võib leida Euroopa, USA, Aasia ja Aafrika jaekettidest. Inditexi üks tuntumaid brände on Zara.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt