Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtjad sisserände revolutsiooni ootel

    Paberimanajandus ja vananenud süsteem pidurdavad võõrtööjõu sisserännet.Foto: Shutterstock

    Tööjõupuuduse murest murtud ettevõtjad ootavad pikisilmi lahendusi töörühmalt, kes peaks lähikuudel välja tulema ettepanekutega, kuidas parandada võõrtööjõu sissetoomist. Variante on mitu, kuid väljavaated jätavad pigem pessimistlikuks.

    Siseministeerium kutsus suvel kokku sisserände töörühma, kes peab 1. detsembriks esitama ettepanekud, kuidas peaks lahendama võõrtööjõu sissetoomise kvoodiprobleemi. Eelmisel nädalal arutlesid sel teemal Äripäeva raadiosaates „Poliitikute töölaud“ Tallinna ülikooli teadur ja üks Eesti inimarengu aruande autoreid Mari-Liis Jakobson ja IRLi peasekretär Priit Sibul. IRL on valitsuse kolmest erakonnast ainus, kes on kvoodisüsteemi muutmise vastu.
    Selle aasta kvoot on 1317 töötajat, mis sai täis poole aasta pealt. Kuna praegune süsteem näeb ette, et piirarv on 1% Eesti alalisest elanikkonnast, siis pidevalt kahanev rahvaarv tähendab seda, et igal aastal saab aina vähem töötajaid riiki sisse tuua. Tööjõupuudus on juba mitu aastat ettevõtjaid pitsitanud, mistõttu oodatakse kärsitult lahendusi.
    Ambitsioonikad mõtted
    Siseministeeriumi töörühmas kaasa tegev Jakobson ütles, et töörühmas on välja käidud mitu varianti, kuidas parandada immigrantide sissetoomist. Lihtsaim variant on lisada sisserändele veel täiendavaid erandeid, keda piirarvu alt välja tuua. Praegu on selliseid erandeid 17: kvoodi alt on välja arvatud näiteks pereränne, tudengid ja idufirmade spetsialistid. Veel mõne erandi lisamine oleks Jakobsoni sõnul pisim muudatus.

    Loomulikult saame ettevõtjate murest aru, et töökäsi on vaja, aga see ei saa olla ainuke majanduskasvu meede.

    Priit Sibul,
    IRLi peasektretär
    Ambitsioonikam plaan oleks muuta piirarvu arvutamise metoodikat. Üks variant selleks oleks kaotada piirarv täielikult ja siduda sisseränne tööturu vajadustega. „Vaataks, millised on meie sektorite tööjõuvajadused, milline on tööealine elanikkond ja muid faktoreid,“ selgitas Jakobson. Teine variant oleks aga kehtestada niinimetatud punktisüsteem, mis näeks ette, et igale Eestisse rännata tahtvale inimesele hakatakse erinevate tingimuste järgi punkte määrama. Tingimusteks oleks näiteks haridus, töökogemus, kvalifikatsioonid jne. „Sellise süsteemiga toodaks Eestisse need, kes oleks enim kvalifitseeritud,“ selgitas Jakobson.
    Tallinna ülikooli teadur Mari-Liis Jakobson leiab, et võõrtööjõu sisserännet ei lahenda vaid üksiku meetmega.Foto: Scanpix
    Paraku tunnistas Jakobson, et mitte ühtegi neist variantidest ei ole nii kaugele töötatud, et võiks oodata 1. detsembril kohest seadusemuudatust ja süsteemimuutust. „Praegu on laual vähem ambitsioonikad variandid. Tõenäoliselt tuleb töörühm välja konservatiivsete ettepanekutega,“ tõdes ta. "Revolutsiooni ei tule," lisas Jakobson.
    Eesti atraktiivsemaks
    IRLi peasekretär Priit Sibul ütles, et IRL ei pea sellisel kujul kvoodisüsteemi muutmist võimalikuks. Isiklikult jätaks Sibul kvoodi üldse samaks. „Loomulikult saame ettevõtjate murest aru, et töökäsi on vaja, aga see ei saa olla ainuke majanduskasvu meede,“ rääkis Sibul. „Neid töökäsi, mis meie tööturult eemale jäävad, ei saa asendada ainult võõrtööjõuga,“ lisas ta.
    Kuna sisserände kvoot puudutab vaid kolmandatest riikidest inimesi ja Euroopa Liidust võivad töötajad vabalt liikuda, kaasneb Sibula sõnul sisserände kvoodi suurendamisega rohkelt integratsiooniprobleeme. „Praegu räägime peamiselt venekeelsetest riikidest, kelle elanikud tahavad Eestisse tulla seepärast, et neil on siin kogukond ees,“ rääkis Sibul. Tema sõnul tuleks tegeleda rohkem sellega, et Eesti oleks nii atraktiivne, et Euroopa Liidu riikidest tahaksid töötajad rohkem Eestisse tulla. Paraku võitleb praegu tööjõu pärast pea kogu Euroopa.
    Punktisüsteemil suur puudus
    Jakobsoni sõnul kaotab Eesti umbes 2000 oskustöölist aastas. Ränderegulatsiooni järgi saavad Eestisse tööle tulla need inimesed, kes saavad vähemalt Eesti keskmist palka. „Idee on selles, et Eestisse ei toodaks asendustöölisi, vaid neid, kes oleks majanduskasvu mootoriks,“ selgitas ta.
    IRLi peasekretär Priit Sibul tahaks inimeste sissetoomise kvoodi samaks jätta.Foto: Scanpix
    1317 on selle aasta sisserände piirarv
    Seetõttu tuleb ka Jakobsoni sõnul vaadata probleemile laiemalt, kuna lihtsalt kvoodi tõstmine või ka punktisüsteemi kehtestamine tooks kaasa ridamisi probleeme. Näiteks on tema sõnul punktisüsteemi suurim miinus see, et selle järgi saaksid Eestisse tulla kõik need, kes teatud punktisumma ületavad. Samas ei ootaks neid inimesi ees kindel töökoht ja keegi ei saa garanteerida, et punktisumma ületanud insener Eestis ka samal alal tööle hakkab.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Hiina aktsiad tegid tugeva tõusu keset majanduslanguse lähenemise hirmu
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Martin Kõdar: investeeri jätkusuutlikusse, aga ära pane raha ainult ühele energiaallikale
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Minu kaks aastat iduinvestorina: suurem osa rahast on läinud
Ma olen nüüdseks olnud kaks aastat ingelinvestor! Hip-hip-hurraa! Sellega on hea aeg vaadata, kuidas läheb mu iduinvesteeringutel, millega olen seni kaotanud kaks kolmandikku oma sissepandud rahast.
Ma olen nüüdseks olnud kaks aastat ingelinvestor! Hip-hip-hurraa! Sellega on hea aeg vaadata, kuidas läheb mu iduinvesteeringutel, millega olen seni kaotanud kaks kolmandikku oma sissepandud rahast.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Valitsus eraldas toimetulekuks lisaraha
Valitsus otsustas täna, et eraldab omavalitsustele täiendavalt toetusfondist 4 miljonit eurot toimetulekutoetuse ja rahvastikutoimingute järsult suurenenud kulude katmiseks.
Valitsus otsustas täna, et eraldab omavalitsustele täiendavalt toetusfondist 4 miljonit eurot toimetulekutoetuse ja rahvastikutoimingute järsult suurenenud kulude katmiseks.

Olulisemad lood

Linn blokeerib ettevõtjate plaanid Rail Balticu jaoks kaevandusi rajada "Meie elanikud ei taha seda!"
Maardu linnavalitsus ei anna ettevõtetele luba linnas geoloogilisi töid teha, selgitades, et elanikud on mürast, tolmust ja porist väsinud. Üks ettevõtetest, kellele ära öeldi, peab otsust poliitiliseks punktivõtuks.
Maardu linnavalitsus ei anna ettevõtetele luba linnas geoloogilisi töid teha, selgitades, et elanikud on mürast, tolmust ja porist väsinud. Üks ettevõtetest, kellele ära öeldi, peab otsust poliitiliseks punktivõtuks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.