• Jaga lugu:

    Ettevõtjad sisserände revolutsiooni ootel

    Paberimanajandus ja vananenud süsteem pidurdavad võõrtööjõu sisserännet.Foto: Shutterstock

    Tööjõupuuduse murest murtud ettevõtjad ootavad pikisilmi lahendusi töörühmalt, kes peaks lähikuudel välja tulema ettepanekutega, kuidas parandada võõrtööjõu sissetoomist. Variante on mitu, kuid väljavaated jätavad pigem pessimistlikuks.

    Siseministeerium kutsus suvel kokku sisserände töörühma, kes peab 1. detsembriks esitama ettepanekud, kuidas peaks lahendama võõrtööjõu sissetoomise kvoodiprobleemi. Eelmisel nädalal arutlesid sel teemal Äripäeva raadiosaates „Poliitikute töölaud“ Tallinna ülikooli teadur ja üks Eesti inimarengu aruande autoreid Mari-Liis Jakobson ja IRLi peasekretär Priit Sibul. IRL on valitsuse kolmest erakonnast ainus, kes on kvoodisüsteemi muutmise vastu.
    Selle aasta kvoot on 1317 töötajat, mis sai täis poole aasta pealt. Kuna praegune süsteem näeb ette, et piirarv on 1% Eesti alalisest elanikkonnast, siis pidevalt kahanev rahvaarv tähendab seda, et igal aastal saab aina vähem töötajaid riiki sisse tuua. Tööjõupuudus on juba mitu aastat ettevõtjaid pitsitanud, mistõttu oodatakse kärsitult lahendusi.
    Ambitsioonikad mõtted
    Siseministeeriumi töörühmas kaasa tegev Jakobson ütles, et töörühmas on välja käidud mitu varianti, kuidas parandada immigrantide sissetoomist. Lihtsaim variant on lisada sisserändele veel täiendavaid erandeid, keda piirarvu alt välja tuua. Praegu on selliseid erandeid 17: kvoodi alt on välja arvatud näiteks pereränne, tudengid ja idufirmade spetsialistid. Veel mõne erandi lisamine oleks Jakobsoni sõnul pisim muudatus.

    Loomulikult saame ettevõtjate murest aru, et töökäsi on vaja, aga see ei saa olla ainuke majanduskasvu meede.

    Priit Sibul,
    IRLi peasektretär
    Ambitsioonikam plaan oleks muuta piirarvu arvutamise metoodikat. Üks variant selleks oleks kaotada piirarv täielikult ja siduda sisseränne tööturu vajadustega. „Vaataks, millised on meie sektorite tööjõuvajadused, milline on tööealine elanikkond ja muid faktoreid,“ selgitas Jakobson. Teine variant oleks aga kehtestada niinimetatud punktisüsteem, mis näeks ette, et igale Eestisse rännata tahtvale inimesele hakatakse erinevate tingimuste järgi punkte määrama. Tingimusteks oleks näiteks haridus, töökogemus, kvalifikatsioonid jne. „Sellise süsteemiga toodaks Eestisse need, kes oleks enim kvalifitseeritud,“ selgitas Jakobson.
    Tallinna ülikooli teadur Mari-Liis Jakobson leiab, et võõrtööjõu sisserännet ei lahenda vaid üksiku meetmega.Foto: Scanpix
    Paraku tunnistas Jakobson, et mitte ühtegi neist variantidest ei ole nii kaugele töötatud, et võiks oodata 1. detsembril kohest seadusemuudatust ja süsteemimuutust. „Praegu on laual vähem ambitsioonikad variandid. Tõenäoliselt tuleb töörühm välja konservatiivsete ettepanekutega,“ tõdes ta. "Revolutsiooni ei tule," lisas Jakobson.
    Eesti atraktiivsemaks
    IRLi peasekretär Priit Sibul ütles, et IRL ei pea sellisel kujul kvoodisüsteemi muutmist võimalikuks. Isiklikult jätaks Sibul kvoodi üldse samaks. „Loomulikult saame ettevõtjate murest aru, et töökäsi on vaja, aga see ei saa olla ainuke majanduskasvu meede,“ rääkis Sibul. „Neid töökäsi, mis meie tööturult eemale jäävad, ei saa asendada ainult võõrtööjõuga,“ lisas ta.
    Kuna sisserände kvoot puudutab vaid kolmandatest riikidest inimesi ja Euroopa Liidust võivad töötajad vabalt liikuda, kaasneb Sibula sõnul sisserände kvoodi suurendamisega rohkelt integratsiooniprobleeme. „Praegu räägime peamiselt venekeelsetest riikidest, kelle elanikud tahavad Eestisse tulla seepärast, et neil on siin kogukond ees,“ rääkis Sibul. Tema sõnul tuleks tegeleda rohkem sellega, et Eesti oleks nii atraktiivne, et Euroopa Liidu riikidest tahaksid töötajad rohkem Eestisse tulla. Paraku võitleb praegu tööjõu pärast pea kogu Euroopa.
    Punktisüsteemil suur puudus
    Jakobsoni sõnul kaotab Eesti umbes 2000 oskustöölist aastas. Ränderegulatsiooni järgi saavad Eestisse tööle tulla need inimesed, kes saavad vähemalt Eesti keskmist palka. „Idee on selles, et Eestisse ei toodaks asendustöölisi, vaid neid, kes oleks majanduskasvu mootoriks,“ selgitas ta.
    IRLi peasekretär Priit Sibul tahaks inimeste sissetoomise kvoodi samaks jätta.Foto: Scanpix
    1317 on selle aasta sisserände piirarv
    Seetõttu tuleb ka Jakobsoni sõnul vaadata probleemile laiemalt, kuna lihtsalt kvoodi tõstmine või ka punktisüsteemi kehtestamine tooks kaasa ridamisi probleeme. Näiteks on tema sõnul punktisüsteemi suurim miinus see, et selle järgi saaksid Eestisse tulla kõik need, kes teatud punktisumma ületavad. Samas ei ootaks neid inimesi ees kindel töökoht ja keegi ei saa garanteerida, et punktisumma ületanud insener Eestis ka samal alal tööle hakkab.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Ekspress Grupp pikendas finantsjuhi volitusi
Ekspress Grupi nõukogu otsusega pikendati juhatuse liikme ning finantsjuhi Signe Kukini volitusi kuni 2024. aasta lõpuni, teatas ettevõte börsile.
Ekspress Grupi nõukogu otsusega pikendati juhatuse liikme ning finantsjuhi Signe Kukini volitusi kuni 2024. aasta lõpuni, teatas ettevõte börsile.
Saksa keemiakeskuses toimus suur plahvatus
Saksamaal Leverkuseni keemiatööstuspargis toimunud plahvatuses ja sellele järgnenud tulekahjus on viis inimest on kadunud ja paljud vigastatud, kirjutab Reuters.
Saksamaal Leverkuseni keemiatööstuspargis toimunud plahvatuses ja sellele järgnenud tulekahjus on viis inimest on kadunud ja paljud vigastatud, kirjutab Reuters.
Harjumatu transpordiviis tõmbab vedude hinda alla
Alles eelmisel nädalal saabus Hollandist Kaunasesse esimene konteinerite ja poolhaagistega kaubarong mööda Euroopa standardlaiusega raud­teed, nädal varem alustas Läti raudtee poolhaagiste vedu kahe suurema sadama vahel ning jäänud on veel käivitada pool­haagiseid­ vedav rong Muuga ja Kaunase vahel.
Alles eelmisel nädalal saabus Hollandist Kaunasesse esimene konteinerite ja poolhaagistega kaubarong mööda Euroopa standardlaiusega raud­teed, nädal varem alustas Läti raudtee poolhaagiste vedu kahe suurema sadama vahel ning jäänud on veel käivitada pool­haagiseid­ vedav rong Muuga ja Kaunase vahel.