Soomes küsis arst kuupalgaks 12 500 eurot

Tervisekeskuste kunagine suur arstipõud on leevenemas, kuid kohati on puudus endiselt terav. See peegeldub ka palgaerinevustes. Soome Arstide Liidu tööturu-uuring näitab, et pikk ja põhjalik koolitus ning vastusrikas töö ei taga tipp-palka kõigile arstidele.

Palgaskaala alumises otsas olevad arstid, kellel on alla kolmeaastane töökogemus, teenivad kuni 4500 eurot kuus. Regulaarse tööajaga teenitav suurim tasu ulatub vähemalt 7200 euroni. Kui tervisekeskuse arst on töötanud rohkem kui 25 aastat, võib tema palk tõusta kuni 9500 euroni. Näiteks erasektoris töötervishoiu valdkonnas teenib täisajaga Soome arst umbes 5300-10 000 eurot."Puudus on endiselt suur"

Kõrvalises Kuhmo meditsiinikeskuses on umbes 20 praktikal olevat arsti. Ükski neist ei ela selles piirkonnas, vaid nad teevad kuus mõnepäevaseid tööotsi. "Kuhmos on puudus arstidest suur. Karjuv puudus on eriarstidest ja ka taastusraviarstidest," ütleb tegevdirektor Kimmo Piirainen.

Ta räägib, et Kuhmos, Vuokattis ja Suomussalmis tegutsev meditsiinikett on palganud taastusraviarsti Helsingist, kes lendab iga kahe nädala tagant Vuokattisse.

"Puudus taastusraviarstidest on Kainuus masendav, meil hoolitseb kogu Kainuu eest üks inimene. Nüüd lisandub erameditsiini poolel veel üks, kes töötab kaks korda kuus kahe päeva kaupa," ütleb Piirainen.

Kainuus olev tööpakkumine ilmus kolmes ajalehes ja mitmes tööotsinguportaalis. Tuli üks pakkumine, palgasooviga 12 500 eurot kuus, lisaks taheti reedeid vabaks ja tööpäeva kestuseks 7,5 tundi.Piirainen leiab, et 12 000eurone palk võiks olla arstil, kes staaži poolest hakkab lähenema pensionile ja saab boonuseid. Kuid ta on kuulnud ka 8000 kuni 9000 euro suurusest alustava arsti palgast.

Palgasurve on üldiselt vähenenud, sest arstide arv tõuseb aasta-aastalt. Möödunud sügisel selgitas arstide liit välja, et vakantsete töökohtade määr tervisekeskustes oli 3,5 protsenti. "Riigis üldiselt hakkab puudus arstide järele kaduma," ütleb arstide liidu teadusuuringute juht Jukka Vänskä. "Piirkondlikke erinevusi on endiselt ja näiteks Kainuus on arstidest teadaolevalt puudus."

"Puudus on leevenenud, sest arstlikku väljaõpet on viimase 20 aasta jooksul järjepidevalt suurendatud," ütleb arstide liidu asepresident Hannu Halila. "Olukord võib muutuda isegi selliseks, et suurenenud koolitus toob peagi kaasa arstide ülepakkumise."

Tööhõive- ja majandusministeeriumi tööhõivebaromeeter maalib Soome arstide tööjõupuudusest siiski süngema pildi kui arstide liidu uuring. Selleks on mitu põhjust, millest üks võib olla, et arstid kasutavad harva avalikku tööotsimisteenust.

Kuid Pirkanmaal ja Põhja-Pohjanmaa suuremates linnades näib üldarstide puudus olevat baromeetri järgi vähenenud. Seal on arstide töökohtu ligikaudu sama palju kui taotlejad. Pealinna piirkonnas on baromeetrite järgi aga arstidest endiselt puudus.

"Pirkanmaa piirkonnas on olukord hea," kinnitab Tampere sotsiaalameti juht Kati Myllymäki. "Helsingi piirkonnas on arstide nõudlus palju suurem, kuigi ka Tampere on ilmselgelt migratsioonipiirkond ja mõlemad on ülikoolilinnad. On näha, et need, kes tulevad mujalt Tamperre õppima, jäävad sageli siia ega naase oma kodupiirkonda."

Palkade kohta muidugi küsitakse, kuid Myllymäki sõnul nad nende üle suuri läbirääkimisi ei pea. "Ma arvan, et kogu Pirkanmaal on üsna sarnane palgatase. Loodetavasti ei pea me hakkama palkade kaudu võistlema."

Arstide liidu andmetel on Pirkanmaal üldarstikeskustes keskmine töötasu 5600-5700 eurot, samas kui Kainuus on see 6800-6900 eurot.

Välismaal töötamise mõtet mõlgutavate meedikute arv on aastate jooksul vähenenud. Kui 2016. aastal küsis Eesti terviseametilt dokumendid välismaale tööle minekuks 67 meedikut, siis 2015 oli nende arvuks 145. Võrdluseks: 2014. aastal küsis dokumente välja 187 meedikut.Meditsiiniuudistega kevadel rääkinud meedikutele Soome tööd vahendavad ettevõtted nendivad, et võrreldes eelmiste aastatega pole suuri muutusi. "Nii nagu varasematelgi aastatel, on ka sel aastal meie poole pöördutud töövõimaluste uurimiseks, samuti on olnud huvi soome keele kursuse vastu," kirjeldas Soome tööd vahendav ettevõte Meditalo OÜ personalikonsultant Helis Iida märtsis. Meedikute huvi säilimist samal tasemel Soomes töötamise suhtes kinnitas ka Attendo regioonijuht Kalev Lepp.Kõige enam oodatakse Iida sõnul Soome tööle üldarste ning enim soovitakse osalise tööajaga tööd.Miks otsustavad meedikud minna tööle välismaale? "Soov teistsuguste kogemuste järele lähima naaberriigi meditsiinisüsteemis ja teisalt Soomes arstidele makstav kõrgem palk. Noortel on peamiseks teguriks paremad teenimisvõimalused ja Soome läheduse tõttu on võimalik kas või ainult nädalavahetuste valvete tegemine. Soomes ollakse väga paindlikud erinevate tööajavormide suhtes," loetles Iida. Samas ei tundu paljudele Soomes töötamine lõpliku lahkumisena, vaid see on n-ö üks eluetapp.Allikas: Meditsiiniuudised