Seksuaalne ahistamine tööpostil – mida ütleb seadus?

13. november 2017, 13:00
Juriidiliselt pole töökohal ahistamine otseselt seadusega määratletud.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171113/NEWS/171119990/AR/0/ahistamine.jpg

Ahistamisest rääkimisest on saanud omamoodi moeasi. Kuid nii nagu on igavesti ratifitseerimisel Eesti-Vene piir, ei ole võimalik tõmmata lõplikku vahejoont ka ahistamise ja sugudevahelise mängu vahele.

Asja veel segasemaks ajamiseks lisanduvad teemasse erinevate kultuuride moraalsed ja usulised tõekspidamised: Süüria või Iraagi pagulasmoslemil võib meie seksuaalrevolutsioonist nüristunud töökollektiivis olla keeruline oma kohta leida. Ja kui tulemus käes, siis kes on süüdi – “meesšovinistlik” islam või valge naisülemus oma „provokatiivsete maneeride ja riietusega“.

Seadustega probleemi ei lahenda

Juriidiliselt pole töökohal ahistamine otseselt seadusega määratletud. Küll sätestab töölepingu seaduse §3, et tööandja peab kohtlema töötajaid võrdselt ja tagama töökaaslaste vahel võrdse kohtlemise.

“Juristina ma ei kujutaks ettegi, et seadusandja ütleks täpselt, et see olukord töökohal on ahistav ja teine olukord seda ei ole,” tõdes Juristide liidu direktor Krista Paal.

Kuigi Eestis täpsed andmed puuduvad, võiks ahistamisega kokku puutunud meeste ja naiste arv juristide hinnangul olla võrdne. “Geneetiliselt inimesed väga erinevad ole. Kui kellelegi vaja halba teha, siis soolist erinevust siin küll ei leia,” nentis Paal.

Ka psühhiaater Jüri Ennet on seisukohal, et õigusriigi loogikaga probleemi ei lahenda. Vastupidi, selmet laduda seadustekolossile uusi korruseid, tuleks terve vundament välja vahetada.

“Ühiskond funktsioneerib ühelt poolt juriidikal, teisalt suuremal ja hoomamatul, millele läheneme moraali, südametunnistuse ja religiooni toel. Postmodernsete meeleoludega on viimased pahupidi pööratud ja nii ei jäägi vaestel juristidel muud üle, kui ahistamisseadustikule uusi köiteid, nagu lindil, juurde vorpida,” nentis Ennet.

Gender ideology ehk seksuaalkuritegude põhjustaja

Psühhiaater Ennet on kindel, et seksuaalsete alandamisjuhtude kadumisele aitaks kaasa, kui kõpitseda ühiskonna baasarusaamu soolisusest ja perekonnast, mis aja jooksul umbrohtu kasvanud on.

“Lapsepõlv on inimese seksuaalsuse vermimise periood. Nagu hunt viib kutsikad täiskuu ajal lambakarja, et seal murdes elutõed järglastele kiiresti selgeks teha, nii sõltuvad ka inimese hilisemad hoiakud sellest, kas mängunurgas antakse talle kätte autod või nukud. Kui piirid on maast madalast paigas ja sugud hoitakse lahus, siis tekib ka lugupidamine teise vastu. See hoiaks ära paljud tuleviku ahistamisjuhtumid. Gender ideology on ahistamiste otsene põhjustaja,” oli Ennet veendunud.

Teiseks peab iga tööandja tagama stressivaba töökeskkonna. Stressi ja depressiooni toimel inimese psüühiline harmoonia mõraneb, mõned valdkonnad ületavad haiguse piire. Suhtlemisprobleemide väärad kompenseerimised, seksuaalsed riukad, vägivald on seisundi võimalikud väljundid. Pealegi on pidevalt pinges psüühika konfliktialtim ja sisemised impulsid võivad vallanduda ka seksuaalselt.

Sisemise tasakaalu tagab psühhiatri sõnul kolmainsus, mida tuleb kasvatada, koolitada alates kodust-lasteaiast, koolist ja edaspidisest ühiskonnaelust rääkimata.

  • Mina edendamine (olen ainulaadne, andekas, hea pereisa/ pereema ja saan kiita ja kiidan ka kaasteelisi;
  • Meie eedendamine (meie perekond, kool, kollektiiv, riik ja rahvas);
  • Rahvuslik Ideaal – eeskujud minevikust-olevikust, kultuur, ideoloogia, Absoluut, rahvuslik religioon.

Seksuaalse ahistamise tagajärjed

Karistusseadustiku § 152. Võrdõiguslikkuse rikkumine

  • Inimese õiguste ebaseadusliku piiramise või inimesele ebaseaduslike eeliste andmise eest tema rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundi alusel –karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.
  • Sama teo eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda või kui sellega on tekitatud oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele – karistatakse rahalise karistuse või kuni aastase vangistusega.

KARS § 153. Diskrimineerimine pärilikkusriskide alusel.

  • Inimese õiguste ebaseadusliku piiramise või inimesele ebaseaduslike eeliste andmise eest tema pärilikkusriskide alusel – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.
Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2017, 11:11

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing