Majanduskasvu peamise vedurina nimetab SEB oma Põhjamaade väljavaates kapitaliinvesteeringuid põhikapitali, mis aasta esimeses pooles kasvasid 17 protsenti. Tegemist ei olnud panga hinnangul laiapõhjalise kasvuga — sellest poole andsid transpordisektori ostud. Suur roll on ehitusel, mis kasvas nii eluasemeturu elavnemise kui ELi struktuurifondide toetuste toel 22 protsenti.

Ärisektori investeeringute tulevik on ebaselgem, pärast tippu teises kvartalis on tööstustootmise tootmisvõimsuse rakendus olnud mõnevõrra madalam, kuid siiski ajalooliselt kõrge. Ettevõtete laenuvõtmine on samal ajal olnud languses juba aasta algusest peale. Septembris oli näha isegi laenude kogusumma vähenemist aastatagusega võrreldes.

SEB Eesti majandusanalüütik Mihkel Nestor märgib ülevaates, et Eesti tööstustoodangu kasv on aeglustunud. Esimesel poolaastal tõusis see kahekohalise numbriga, kuid kolmandas kvartalis jäi 3 protsendi peale. SEB märgib, et Rootsi ehituse käekäik on oluline ka Eesti tööstusele, sest puidutooted ja tehases valmistatud majad moodustavad 20 protsenti kaubaekspordist. Aeglustus Rootsi ehitus võiks seetõttu oluliselt mõjutada ka Eesti majanduskasvu, kuid Eesti peamiste kaubanduspartnerite väljavaated on head ning pank ootab tänavu 4,2 protsendi suurust ekspordikasvu, mis püsib ka lähiaastatel üle 4 protsendi.

Eluasemeturu tugeva nõudluse taga näeb SEB peamiselt head seisu tööturul. Tööhõive on aastate kõrgeimal tasemel, samuti näitab palgakasv ainult nõrka aeglustumist, olles esimesel poolaastal 6,3 protsenti. Palgad ja eluasemete hinnad kasvavad panga hinnangul samas taktis.