• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,11
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,11
  • 24.11.17, 11:26
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aktsiisi asemel loeb napsi lõpphind

Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu hinnangul peaks aktsiisipoliitikas jälgima rohkem lõpphindu ning lõpetama tõusueelsete varude abil eelarve manipuleerimise.
Uuringu läbi viinud konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
  • Uuringu läbi viinud konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
  • Foto: Andres Haabu
"Võib-olla valan nüüd veel õli tulle, aga ära oleks võinud need tõusud lihtsalt jätta," ütles Marje Josing sissejuhatuseks. "Pigem peaks poliitika kujundamisel jälgima rohkem toodete koguhinda ja vähem aktsiisiprotsenti. Eesti ja Läti hinnavahe on juba kaks korda nii, et siinne poole väiksem aktsiisitõus oleks Lätis võrdne ka palju suurema aktsiisitõusuga. Tarbija ei vaata aktsiisi, tema vaatab hinda, mis on sildil kirjas," kommenteeris ta.
Josing möönis, et kahe riigi hinnavahe taga on oma osa ka poodide juurdehindlusel. "Kindlasti mängivad ka poed hinnatõusus oma osa, eks see on poodidele mõttekoht, kuidas hinnavahele reageeritakse ja kas see juurdehindlust mõjutab," märkis ta.
Ühe häiriva elemendina tõi Josing välja eelarve planeerimise alkoholiaktsiiside tõusu eel oodatavate varuostude abil. "Enne aktsiisitõusu ostetakse suured varud, sellelt tuleb suur laekumine, aga pärast on riigil raske ennustada, millal aktsiisilaekumine jälle normaliseerub. Näiteks tuleva aasta eelarves on ju arvestatud kahe varude soetamisega seotud laekumisega: üks aasta algul ja teine 2019. aastal tõusvate aktsiiside eel," rääkis ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

"Lätis see võimalik ei ole ja seal on ka aktsiisilaekumist võimalik paremini prognoosida, kui meie rahandusministeeriumil. Lätis on varude ostmine piiratud, see tuleb eraldi deklareerida ning müüa tuleb kaupa uue aktsiisiga,“ selgitas Josing.
Oktoobris tegi konjunktuuriinstituut ettevõtete huvirühmade tellimusel uuringu, milles prognoositi maksutõusude tagajärjel aktsiiside järsku langust eelarves.
Valitsus otsustas neljapäeva õhtul kabinetiistungil, et alkoholiaktsiisi tõus veebruaris tuleb poole väiksem plaanitust – õlu ja siidri aktsiis 9 protsendi võrra ja kange alkoholi aktsiis 5 protsendi võrra.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele