"Võib-olla valan nüüd veel õli tulle, aga ära oleks võinud need tõusud lihtsalt jätta," ütles Marje Josing sissejuhatuseks. "Pigem peaks poliitika kujundamisel jälgima rohkem toodete koguhinda ja vähem aktsiisiprotsenti. Eesti ja Läti hinnavahe on juba kaks korda nii, et siinne poole väiksem aktsiisitõus oleks Lätis võrdne ka palju suurema aktsiisitõusuga. Tarbija ei vaata aktsiisi, tema vaatab hinda, mis on sildil kirjas," kommenteeris ta.

Josing möönis, et kahe riigi hinnavahe taga on oma osa ka poodide juurdehindlusel. "Kindlasti mängivad ka poed hinnatõusus oma osa, eks see on poodidele mõttekoht, kuidas hinnavahele reageeritakse ja kas see juurdehindlust mõjutab," märkis ta.

Ühe häiriva elemendina tõi Josing välja eelarve planeerimise alkoholiaktsiiside tõusu eel oodatavate varuostude abil. "Enne aktsiisitõusu ostetakse suured varud, sellelt tuleb suur laekumine, aga pärast on riigil raske ennustada, millal aktsiisilaekumine jälle normaliseerub. Näiteks tuleva aasta eelarves on ju arvestatud kahe varude soetamisega seotud laekumisega: üks aasta algul ja teine 2019. aastal tõusvate aktsiiside eel," rääkis ta.

"Lätis see võimalik ei ole ja seal on ka aktsiisilaekumist võimalik paremini prognoosida, kui meie rahandusministeeriumil. Lätis on varude ostmine piiratud, see tuleb eraldi deklareerida ning müüa tuleb kaupa uue aktsiisiga,“ selgitas Josing.

Oktoobris tegi konjunktuuriinstituut ettevõtete huvirühmade tellimusel uuringu, milles prognoositi maksutõusude tagajärjel aktsiiside järsku langust eelarves.

Valitsus otsustas neljapäeva õhtul kabinetiistungil, et alkoholiaktsiisi tõus veebruaris tuleb poole väiksem plaanitust – õlu ja siidri aktsiis 9 protsendi võrra ja kange alkoholi aktsiis 5 protsendi võrra.