Kui seni valitsesid Paldiski linna Põhjasadama omaniku Aleksei Tšuletsiga seotud inimesed, siis peale linna ühinemist Keila, Padise ning Vasalemma vallaga, on uues Lääne-Harju vallas võimujõujooned muutunud.

Lääne-Harju vallavanemaks valitud Jaanus Saat kutsus hiljuti tagasi vallale kuuluva Paldiski Linnahoolduse OÜ kolm juhatuse liiget, kes olid seotud siiani Paldiskit valitsenud koalitsiooniga.

Juhatuses olid nii senine Paldiski linnavolikogu esimees, keskerakondlane Kaupo Kallas, linnavalitsuse liige, IRLi kuuluv Põhjasadama sisejulgeoleku nõunikuna palka saav Jaanus Ilumets, kui ka paari aasta eest häälteostmise ja korruptsiooni eest karistatud Konstantin Tšertšik.

Kallas ja Tšertšik olid Paldiski Linnahoolduse juhatuses 2013. aastast ning Ilumets 2015. aastast.

Vallavanem Jaanus Saat sõnas, et tegemist on vallale olulise ettevõttega ning on ka loomulik, et võimuvahetuse järel vahetati juhatuses välja selgelt poliitilise taustaga inimesed. Paldiski Linnahoolduse uude juhatusse nimetati Riina Karm ja Kalev Laast.

Saat märkis, et kindlasti vaadatakse üle eelmise juhatuse ajal tehtud tehingud ja ettevõtte raamatupidamine.

Mõisteti tingimisi vangi

Tšertšik oli Paldiski linna volikogu liige kuni 2015.a detsembrini, mil jõustus teda süüdimõistev kohtuotsus häälteostmises. Teda karistati ligi nelja kuu pikkuse tingimisi vangistusega.

Valimisliidu Põhjasadam nimekirjas 2013.a sügisel linna volikogusse valitud Tšertšik ja tema abikaasa, samuti volikogusse kandideerinud Snežanna Tšertšik peeti politseiuurijate poolt kinni veel valimiste toimumise ajal, kui varjatud jälgimisega oli kogutud piisavalt tõendeid häälteostmise kahtlustuse esitamiseks.

Ka Snežanna Tšertšik mõisteti häälteostmises süüdi ning tedagi karistati ligi nelja kuu pikkuse tingimisi vangistusega.

Aastal 2015 sai Konstantin Tšertšik väärteo korras karistada ka korruptsioonis. Nimelt sõlmis ta Paldiski Linnahoolduse juhatuse liikmena linnas saunateenuse osutamiseks lepingu oma ämma nimel oleva firmaga. Tegemist oli toimingupiirangu rikkumisega ning teda karistati rahatrahviga 140 trahviühiku ulatuses ehk summas 560 eurot.

Harju maakohus jättis rahuldamata Tšertšiku kaebuse otsus tühistada. Kohus leidis ka, et kaitsja taotlus lõpetada Tšertšiku suhtes väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlustel on asjakohatu. „Korruptsioonijuhtumid on alati kõrgendatud avaliku huvi all, kuivõrd korruptsioon kahjustab riigi mainet, kodanike võrdsust riigi ja omavalitsuse ees ning ettevõtete vaba konkurentsi turul,“ märkis kohus oma otsuses.