Millal võib korteri võõrandada?

"Ennekõike tuleb meeles pidada, et korteri võõrandamine on kõige raskem karistus, mis korteriomanikule osaks võib saada ja selle rakendamine peab tõesti olema hästi kaalutud," toonitab Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. "Samas peaksid pahatahtlikult kohustuste täitmisest hoiduvad omanikud arvestama võimalusega, et korteriühistul on õigus nõuda neilt korteriomandi võõrandamist."

Näiteks võib ühistu üldkoosolek kohustada omanikku, et ta enda korteri võõrandaks, kui vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega on viivitatud üle kolme kuu, selgitab Mardi. Võõrandamisnõuded võivad põhineda ka teistele asjaoludele, näiteks korduv öörahu rikkumine, korteris põlengute tekitamine jm.

Mida võimaldab uus seadus?

Uuest aastast kehtima hakkav korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.

Võõrandamisnõude võib esitada, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata seadusest tuleneva kohustuse - seaduse kohaselt peab iga omanik hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta.

Ka võib võõrandamise põhjuseks olla pahatahtlik käitumine teiste korteriomanike ja kaasomandi suhtes: näiteks kui inimene keeldub lubamast küttetorustiku vahetust oma korteris.

"Võõrandamisnõude võib esitada ka juhul, kui vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu," lisas Mardi.

Kuidas võõrandamisnõude esitame käib?

Uue seaduse kohaselt otsustavad võõrandamisnõude esitamise üle korteriomanikud häälteenamuse alusel. Nõude esitamist ei saa korteriomanike kokkuleppega välistada ega piirata ning kui kinnisomand on jagatud kaheks korteriomandiks, võib võõrandamisnõude esitada üks korteriomanik teise vastu.

"Enne nõude esitamist peab olema ühistul piisavalt tõendeid: ähvarduskirjad, politsei protokollid jms. Lihtsalt väidetest, et keegi tegi seda või toda, kohtus ei piisa," hoiatas Mardi.

Vastav otsus tuleb vastu võtta korteriühistu üldkoosolekul ning see peab olema võimalikult detailselt lahti kirjutatud, sisaldama võõrandamise põhjusi jne. "Otsuse poolt peab hääletama nii palju inimesi, et neile kuuluks kaasomandist rohkem kui pool," selgitas ta.
Seejärel tehakse otsus probleemsele isikule teatavaks ja antakse talle näiteks kolm kuud aega vabatahtlikult korteri müümiseks.

Võõrandamisnõude saanud korteriomanik kaotab hääleõiguse ka KÜ üldkoosolekul. Mardi toonitab, et üldkoosoleku otsus kehtib vaid aasta. "Kui aasta jooksul pole kohtusse pöördutud, tuleb teha uus otsus, " lisas ta.

Eesti Korteriühistute Liit loodi 1996. aastal ning sellesse kuulub üle 1400 korteriühistu.