Riigikogu võttis vastu tuleva aasta eelarve

13. detsember 2017, 16:45
Riigikogu saal
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171213/NEWS/171219863/AR/0/AR-171219863.jpg
Ainult tellijale

Riigikogu võttis kolmapäeval 55 poolt- ja 41 vastuhäälega vastu 2018. aasta riigieelarve, mille 10 miljardi suurune maht kasvas lõppeva aasta eelarvega võrreldes 10 protsenti.

Eelarve koostamisel on arvestatud 3,3-protsendilise majanduskasvuga ja selle struktuurne puudujääk on 0,25 protsenti SKPst. Eelarve kulud ja investeeringud on 10,6 miljardit eurot ja tulud 10,3 miljardit eurot. Kulud kasvavad 2017. aastaga võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti, tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti.

Siiani on uue eelarvega kõige rohkem kirgi kütnud selle puudujääk ning Jüri Ratase valitsuse koalitsioonileppest lähtuvalt seadusse raiutud tulumaksureform. Puudujäägi pärast on lisaks opositsioonile, mis vastavasisulisi muudatusettepanekuid tulutult eelarvemenetlusse esitas, valitsust kritiseerinud ka konservatiivse lähenemisega keskpank. Eriti on puudujäägi juures ette heidetud infrastruktuuri investeeringute kasvu tuleval aastal, kuna näiteks Eesti Panga hinnangul on ehitusturul näha buumi märke. Koalitsiooni hinnangul jääb veerandpunktine strukturaalne puudujääk igati lubatu piiridesse ning investeeringuid on Eestil vaja.

 

Eestis on piirkondi, kus töötavatest inimestest võidab uuest tulumaksureformist rohkem kui 90 protsenti, rõhutas Keskerakonna saadik Mihhail Stalnuhhin, kes tõi välja ka suurenevad investeeringud. Sotsiaaldemokraadid loodavad uuest eelarvest riigikogu saadiku Kalvi Kõva sõnul leevendust palgavaesusele ja Eestis valitsevale ebavõrdsusele.

Maksureform soodustab inimeste liikumist tööturule, rõhutas IRLi saadik Priit Sibul, kes nimetas strateegiliseks investeeringuks ka õpetajate palgatõusu ning muid haridusse suunatavaid lisasummasid.

Endine rahandusminister Jürgen Ligi heitis koalitsioonile ette põhimõttelisi muutusi varasema poliitikaga võrreldes. Tema sõnul on loobutud tasakaalus eelarvest ja muudetud selleks reegleid, samuti luuakse astmeline tulumaks. "Võrdsus ei ole kõige suurem väärtus, meil on alati väärtustatud võimalust," ütles Ligi.

Keerukas miinimumi arvutamine, ühisdeklaratsioonide kaotamine, loetles opositsioonist Vabaerakonna saadik Andres Herkel kriitilisi punkte. Tema hinnangul on tulekul, kas märkimisväärne puudujääk või negatiivne lisaeelarve, sest eelarves on ebaadekvaatne alkoholiaktsiisi laekumise prognoos ning ülehinnatud dividendide tulumaksu laekumine.

Teiseks mõjutab varasemaga võrreldes eelarvet eeskätt tulumaksureform, mis vähendab väikesepalgaliste maksukoormust ja mille tulemusel väheneb maksulaekumine 180 miljoni euro võrra. Reformi tagajärjel astmeliseks muutuv maksustamine on toonud kaasa segadust tulumaksuvaba miinimumi arvestamisel, sest suurema aastase sissetuleku sisse, mille järgi maksukoormus tekib, lisatakse kõik tulumaksuga maksustatud tulud.

Lisaks otsesele sissetulekute kasvule loodetakse sellest reformi mõjudena ka väiksemat palgasurvet tööandjale ning suuremat motivatsiooni tööturul osalemiseks. Töötajate tööturule toomiseks on mõeldud ka vanemapuhkuste ja töötutoetuste paindlikumaks muutmine — tööle läinud inimestele vähendatakse neid toetusi uuest aastast vähem.

Veel tekitas eelarve koostamise käigus probleeme alkoholiaktsiisi hüppeline tõstmine järgmisest aastast, mis pidi samaaegselt katma tulumaksureformi kulusid ning töötama tervishoiu eesmärgil. Piirikaubanduse tõusu ja lobigruppide kriitika surve all üritas IRL riigieelarvega ettenähtud aktsiisitõusu ka pehmendada, kuid vastav muudatus jäi parlamendis toppama.

Praegu oodatakse eelarves tuleval aastal alkoholiaktsiisi laekumise hüppelist tõusu üle 100 miljoni euro võrra. Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisis kokku toovad eelarvesse pea 1,2 miljardit eurot. Juba on arutlusel eraldi seaduseelnõu, millega aktsiisitõusu tuleva aasta algul siiski vähendada. Ligikaudu 10 miljoni euro suurune vahe maksulaekumises kavatsetakse katta RMK vahenditest.

Ettevõtete tulumaksu laekumist peaks parandama tulumaksumäära vähendamine, pankade avansiline tulumaks ning kasumite laenude näol maksuvabalt ettevõttest väljaviimise piiramine. Koos üldise majanduskasvu mõjuga loodetakse juriidiliste isikute tulumaksu laekumist parandada poole võrra 565 miljoni euroni.

Teehoiu investeeringuteks on ettenähtud 227 miljonit eurot, pea 14 miljonit eurot võtab maakonnasiseste bussiliinide lisadotatsioon. Infrastruktuuri, sealhulgas interneti lairiba võrku ja Haapsalu raudteesse, investeeritakse tuleval aastal 57 miljonit eurot.

Maksud toovad riigieelarvesse 8,7 miljardit eurot, millest 1,4 antakse edasi kohalikele omavalitsustele ja sotsiaalkaitsefondidele. Edasiantavate tuludeta arvestatuna kasvab maksude laekumine 8,9 protsenti. Sealjuures kasvab ettevõtete tulumaksu, käibemaksu ja sotsiaalmaksu laekumine ühtekokku pea 600 miljoni euro võrra. Maksukoormuse suhe SKP-sse kasvab 33,7 protsendilt 34,4 protsendini. Mitte-maksulised tulud — välistoetused, kaupade müük, finantstulud — toovad 1,6 miljardit eurot, mis on pea veerandi võrra enam kui aasta tagasi.

Kõige suurem kulurida, pea kolmandik, on eelarves sotsiaalne kaitse, mis ulatub tuleval aastal 3,2 miljardi euroni. Transporditoetused ja tööhõivereformi mõju tõstab majandusvaldkonnale minevaid kulusid 1,8 miljardi eurole. Tervishoiule kulub 1,4 miljardit eurot ja riigikaitsele 593 miljonit eurot.

Keskvalitsuse võlakoormus jääb käesoleval ja tuleval aastal 1,4 miljardi euro piiresse, millest 460-470 miljonit on Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) võetud kohustused. Eelarve puudujääki rahastatakse tuleval aastal reservidest, nii et lisalaenuvajadus puudub. Suhtena SKP-sse jääb keskvalitsuse võlakoormaks tuleval aastal (koos EFSFga) 5,6 protsenti ning kohalikel omavalitsustel 3 protsenti.

 

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. December 2017, 16:57

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing