• Jaga lugu:

    Piinarikas teekond Eestisse tööle

    Eestisse saabuv välismaalane peab suuresti lootma kolleegidele: ilma toetavata sõnata ei anta võõrkeelsele korterit, ei leia perearsti ning bürokraatia ajab silme eest kirjuks.

    Olenemata sellest, mis valdkonda välisspetsialist Eestisse tööle tuleb, on probleemid kõigil samad – dokumentide vormistamine on keeruline ja aeganõudev, üürikorterit on raske leida ning vähe on ingliskeelset infot.
    Pipedrive'is tootejuhina töötav Venezuelast pärit Maria Lasprilla ütles, et paljud firmad ei tea, mida välisriigist võetud töötajaga edasi peale hakata, näiteks milliseid dokumente tuleb esitada, kuhu ja millises järjekorras. Lasprilla tuli Eestisse tööle kümme aastat tagasi ja pärast seda on aidanud oma kahel vennal Eestisse tööle tulla. Lisaks on ta näinud, kuidas kolleegid siin sisse elavad. Ta on veendunud, et Eestisse tööle ja õppima tulijaid on aina enam, aga lihtsamaks pole asjaajamine palju muutunud. „Kui uus töötaja tuleb Euroopa Liidu riigist, on lihtsam. Vastasel juhul tuleb arvestada, millised on Eesti ja konkreetse riigi omavahelised kokkulepped,“ märkis Lasprilla.
    Tallinna Ülikoolis töötab sel õppeaastal 58 välisriigist pärit inimest. Ülikooli personalitöö peaspetsialist Merje Olm ütles, et kõige rohkem vajatakse abi elamisloa taotlemisel ja Eestis töötamise registreerimisel. „Lisaks oleme aidanud isikukoodi saada, üürikorterit leida ja elanike registrisse kanda ning selgitanud maksusid,“ märkis Olm. 
    Riik plaanib Eestisse aastaks 2020 meelitada vähemalt 8000 välisspetsialisti, kellest neljandik peaks töötama IKT-valdkonnas. Suvel kaardistas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus IKT-spetsialistide vahetut kogemust Eestisse elama asumisel. Avanes valus pilt.

    Eestis on bürokraatiat palju ning kõige selle selgeks tegemine võtab välisspetsialistil kaua aega.

    Tiina Aavik
    1. komistuskivi. Dokumendid ja asjaajamine
    Pipedrive'i personalijuhi Leelia Rohumaa sõnul on juhtunud, et elamisloa taotlemine võtab nii kaua aega, et viisa juba aegub. „Üks töötaja on meil pidanud seetõttu ka Eestist lahkuma,“ ütles Rohumaa. Ta lisas, et õnneks on asjaajamine läinud aja jooksul paremaks.
    Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi administratiivjuht Tiina Aavik ütles, et välismaalastel on raske politseiameti kodulehelt vajalikke blankette üles leida. „Eestis on bürokraatiat palju ning kõige selle vahel orienteerumine ja selgeks tegemine võtaks välisspetsialistil oluliselt kauem aega. Kui suudame sellist abi instituudi poolt pakkuda, tunneb inimene, et ta on meile tööle oodatud,“ märkis Aavik.
    Maria Lasprilla tunnistas, et asjaajamisel peab olema väga kannatlik. „Sa pead olema põhjalik, väga järjekindel ja metoodiline nendes tegevustes,“ märkis Lasprilla ja lisas, et tema usaldab veebilehti rohkem kui spetsialiste. „On olnud juhuseid, kus sind võetakse kuulda alles siis, kui viitad asutuse enda kodulehele ja märgid, et seal on nii kirjas,“ märkis Lasprilla.
    Alates märtsist töötab politsei- ja piirivalveametis migratsiooninõustaja, kes annab nõu nii Eestisse elama asuvatele välismaalastele kui ka neid värbavatele ettevõtetele. 

    Kümne aastaga teatakse maailmas Eestist rohkem. Siia tööle ja õppima tulijaid on aina enam, aga lihtsamaks pole asjaajamine selle aja jooksul palju muutunud.

    Maria Lasprilla
    2. komistuskivi. Üürikorteri leidmine
    Suur probleem on Leelia Rohumaa sõnul nõue, et D-viisa saamiseks peab olema kindel töökoht. Enne Eestisse kolimist on raske interneti kaudu elukohta leida. "D-viisat võiks saada taotleda ka ilma püsiva elukoha olemasoluta. See tagaks, et inimestel oleks võimalus ja vabadus valida neile kõige sobilikum elukoht see ise koha peal,“ ütles Pipedrive'i personalijuht.
    Korterit on raske leida, sest ingliskeelsetele päringule tihti ei vastata. Maria Lasprilla tunnistab, et välismaalastele ei taheta korterit üürida. Seepärast otsib kollektiiv uuele töötajale korterit alati tutvuste kaudu „Mulle tundub, et välismaalasele korteri üürimises nähakse riski. Me ei tea, kas kardetakse, et nad lihtsalt lahkuvad,“ ütles Lasprilla.
    Leelia Rohumaa lisas, et nemad võtavad ise üürileandjaga ühendust ja kinnitavad, et välismaalane asub nende juurde tööle. Lisaks on nad aidanud üürilepinguid tõlkida. Rohumaa sõnul on nendega ühendust võtnud ka kinnisvarafirmad ning pakkunud üürikortereid uutes valmivates majades. "Aga siin me pole kaubale saanud, sest inimestel on soovid oma kodu asukoha suhtes: mõni eelistab Kadriorgu, teine Kalamaja ning mõnele sobib Kristiine,“ märkis Rohumaa.
    3. komistuskivi. Perearsti nimistusse mahtumine
    Maria Lasprilla meenutab, kui raske oli perearsti leida.„Mul soovitati läbi helistada oma kodulähedased keskused ja uurida, kas keegi perearstidest saaks võtta mind oma nimistusse,“ meenutab Lasprilla. Enamus keskustest vastas kohe, et ühegi arsti nimistus ruumi ei ole. „Mul oli pingpongpalli tunne, sest järjest põrgatati mind edasi järgmisse kohta,“ ütles Lasprilla. Lõpuks aitas sõbra sõber, kes teadis tohtrit, kes rääkis inglise keelt ning kes oli valmis võtma veel ühe patsiendi oma nimistusse juurde.
    Leelia Rohumaa sõnul on raske leida ka lasteaiakohta või kooli. „Koostasime nimekirjad lasteaedadest ja koolidest, kus töötajate lapsed saavad haridust omandada inglise keeles. Kahjuks neid valikuid väga palju ei ole.“ 
    Leelia Rohumaa, Pipedrive personalijuhtFoto: Andras Kralla

    Kolleegid on parimad nõustajad

    Sel aastal Eesti kontoritesse tööle võetud inimestest on veerand välismaalased. Pipedrive alustas nende paremaks kohanemiseks töösõbra programmiga: välisriigist Eestisse kolinud töötajale leitakse tugiisikuks Pipedrive’is töötav inimene. 

    Näiteks on elukoha otsimisel ette tulnud, et omanikud ei usalda välismaalasi või on üürilepingud vaid eesti keeles. Oleme siis omanikuga rääkinud ja kinnitanud, et korterit üürida sooviv välismaalane töötab meie ettevõttes. 

    Meil on nimekiri sellest, mis järjekorras dokumente tuleb taotleda ning mida selleks teha tuleb. Eraldi oleme loonud asutusesisese suhtluskanali, mis on hea viis ükskõik milliste küsimuste tõstatamiseks, mis puudutab Eestis elamist. Räägitakse kõigest alates talverehvide vahetamise tähtaegadest kuni maksudeklaratsioonide esitamiseni.

     Leelia Rohumaa
     Pipedrive'i personalijuht
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Tulemuste ootus keris indekseid ülespoole
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Nädala raadiohitid: edukate naiste õppetunnid ja muudatused ühisrahastuses
Eestis paljude investorite seas menukad ühisrahastusportaalid peavad selle aasta novembriks oma tegevust põhjalikult muutma. Äripäeva raadio selle nädala ühest kõige kuulatumast saatest saab teada, mis muutusi ühisrahastusportaale ees ootab ja kuidas need muudatused turgu mõjutavad.
Eestis paljude investorite seas menukad ühisrahastusportaalid peavad selle aasta novembriks oma tegevust põhjalikult muutma. Äripäeva raadio selle nädala ühest kõige kuulatumast saatest saab teada, mis muutusi ühisrahastusportaale ees ootab ja kuidas need muudatused turgu mõjutavad.