Hinnakasv tuleb ka tänavu tugev

Ka Eestis andsid detsembris tarbijahinnad kuu varasemaga veidi järele: aasta viimasel kuul oli hinnatõus 3,4 protsenti, ent kuu varem oli näitaja 0,3 protsendipunkti jagu kõrgem. Languse taga olid Perdi sõnul tublisti siiski ka hooajalised tegurid, näiteks alkoholi soodusmüük ja üüri odavnemine.

Samas odavnesid aga näiteks piimatooted detsembris kuuga 1%. „Kuna toidutoorme hindade heitlikkus on olnud suur, ei saa välistada, et järsule kallinemisele järgneb toiduainete jaehindade langus,“ märkis Eesti Panga ökonomist.

Aasta peale kokku oli toidu hinnakasv koguni 5,7 protsenti, märkis rahandusministeeriumi analüütik Kristjan Pungas. Ehkki suurima osa söödava kauba kallinemisest andis just toorme kallinemine välisturgudel, oli Pungase hinnangul oma osa ka tootjate ja kaupmeeste kulusurvetel ning meie eksporditurgude tugevnenud nõudlusel.

Kasvu toetab majanduse elavnemine

Ka Pungas kirjutas inflatsiooni kiirenemise suures osas just maailmamajanduse elavnemisele ja toormehindade kasvu arvele. „Kiirenenud majanduskasv ning tugev tööturg on meil avaldunud sisemaiseid hinnaarenguid kajastava baasinflatsiooni kiirenemises. Baasinflatsiooni ühe olulise komponendi, teenuste, hinnad tõusid ligi 3 protsenti, mis on viimaste aastate kiireim,“ ütles rahandusministeeriumi analüütik.

Kui tarbijatele tähendavad kõrgemad hinnad aeglasemat ostujõu kasvu, siis tootjatele suuremat käivet, rõhutas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik ja märkis, et tootjahinnad tõusid novembris aastataguse ajaga võrreldes 3,3%. „Majandusaktiivsuse ja hindade tõus on parandanud ka jaemüüjate majandustulemusi. Jaekaubandusettevõtete käive kasvas 2017. aasta esimese üheksa kuu jooksul aastagusega võrreldes 6% ja kogukasum 19%,“ tõi analüütik esile.

Elmiku tõdes, et hinnatõusu taga oli ühelt poolt tõesti see, et kallinesid mitmed tootmissisendid nagu tooraine ja tööjõud ning tõusid tarbimismaksud. Teiselt poolt võimaldas hindu tõsta aga majapidamiste jõukuse kasv ja optimistlik vaade tulevikku.

Hinnakasv jääb kiireks