Hinnakasv tuleb ka tänavu tugev

08. jaanuar 2018, 11:56
Allahindlus.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180108/NEWS/180109776/AR/0/AR-180109776.jpg

Toorme ja tööjõu kiire kallinemine surus eelmisel aastal tarbijahindade kasvu nelja aasta kiireimaks. Hinnad peaksid tublisti kasvama ka tänavu, ehkki veidi aeglasemas tempos.

Täna teatas statistikaamet, et eelmise aasta peale kokku ulatus tarbijahinnaindeksi kasv 3,4 protsendini. Hinnatõus oli kiireim alates 2012. aastast, kui indeks kasvas 3,9%. Aastatel 2014–2015 hinnad hoopis odavnesid ning tunamullu jäi indeksi kasv tagasihoidliku 0,1 protsendi juurde.

Eesti Panga ökonomist Sulev Pert märkis, et siinsele hinnatõusule aitasid suuresti kaasa hinnamuutused väliskeskkonnas. Inflatsiooni vedasid seejuures peamiselt toormehinnad. Eesti Panga prognoositust  oli tarbijahindade kasv veidi kiirem, nimelt oodati elukalliduse tõusuks tegeliku 3,4% asemel 3,2%. Prognoositust kiiremaks viis inflatsiooni just toiduainete hindade oodatust kiirem kasv.

„Tootmise vähenemise tõttu kallinesid maailmaturul kõige rohkem piimatoodete, sh või hinnad,“ märkis Pert, ent tõdes, et viimastel kuudel on Euroopas toiduainete tootjahindade kasv siiski aeglustunud. Näiteks või tootjahinnad on nüüdseks langenud uuesti 2017. aasta algusega samale tasemele.

Ka Eestis andsid detsembris tarbijahinnad kuu varasemaga veidi järele: aasta viimasel kuul oli hinnatõus 3,4 protsenti, ent kuu varem oli näitaja 0,3 protsendipunkti jagu kõrgem. Languse taga olid Perdi sõnul tublisti siiski ka hooajalised tegurid, näiteks alkoholi soodusmüük ja üüri odavnemine.

Samas odavnesid aga näiteks piimatooted detsembris kuuga 1%. „Kuna toidutoorme hindade heitlikkus on olnud suur, ei saa välistada, et järsule kallinemisele järgneb toiduainete jaehindade langus,“ märkis Eesti Panga ökonomist.

Aasta peale kokku oli toidu hinnakasv koguni 5,7 protsenti, märkis rahandusministeeriumi analüütik Kristjan Pungas. Ehkki suurima osa söödava kauba kallinemisest andis just toorme kallinemine välisturgudel, oli Pungase hinnangul oma osa ka tootjate ja kaupmeeste kulusurvetel ning meie eksporditurgude tugevnenud nõudlusel.

Kasvu toetab majanduse elavnemine

Ka Pungas kirjutas inflatsiooni kiirenemise suures osas just maailmamajanduse elavnemisele ja toormehindade kasvu arvele. „Kiirenenud majanduskasv ning tugev tööturg on meil avaldunud sisemaiseid hinnaarenguid kajastava baasinflatsiooni kiirenemises. Baasinflatsiooni ühe olulise komponendi, teenuste, hinnad tõusid ligi 3 protsenti, mis on viimaste aastate kiireim,“ ütles rahandusministeeriumi analüütik.

Kui tarbijatele tähendavad kõrgemad hinnad aeglasemat ostujõu kasvu, siis tootjatele suuremat käivet, rõhutas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik ja märkis, et tootjahinnad tõusid novembris aastataguse ajaga võrreldes 3,3%. „Majandusaktiivsuse ja hindade tõus on parandanud ka jaemüüjate majandustulemusi. Jaekaubandusettevõtete käive kasvas 2017. aasta esimese üheksa kuu jooksul aastagusega võrreldes 6% ja kogukasum 19%,“ tõi analüütik esile.

Elmiku tõdes, et hinnatõusu taga oli ühelt poolt tõesti see, et kallinesid mitmed tootmissisendid nagu tooraine ja tööjõud ning tõusid tarbimismaksud. Teiselt poolt võimaldas hindu tõsta aga majapidamiste jõukuse kasv ja optimistlik vaade tulevikku.

Hinnakasv jääb kiireks

Sel aastal jääb hinnakasv analüütikute arvates jätkuvalt küllaltki kiireks, ent mulluse tasemega võrreldes peaks tempo siiski aeglustuma. „Inflatsiooni kõrgtase jäi möödunud aasta teise poolde ning käesoleval aastal peaks hinnatõus mõnevõrra aeglustuma toidu ja energiatoodete tagasihoidlikuma hinnatõusu arvelt,“ prognoosis rahandusministeeriumi analüütik Pungas.

Riskiks on tema sõnul nafta hind, mis on tõusnud nii nõudlus- kui ka pakkumispoolsete põhjuste mõjul kolme aasta kõrgeimale tasemele. Ka Eesti Pank peab seda peamiseks riskifaktoriks. Kui nafta hind aga oluliselt ei muutu, prognoosib keskpank tänavuseks keskmiseks inflatsiooniks umbes 3,2 protsenti.

Swedbank prognoosib veelgi aeglasemat, 3 protsendi juurde jäävat hinnakasvu. „Aeglasema hinnatõusu taga on väliste hinnasurvete leevenemine. Nii nafta kui ka teiste toorainete hinnad peaksid sel aastal kasvama vähem kui eelmisel aastal. Erinevatest kaubagruppidest panustavad hinnatõusu sel aastal kõige rohkem toit, alkohol ja tubakas,“ prognoosis Elmik.

Keskmine palk tõuseb Swedbanki prognoosi järgi aga ka sel aastal hindadest kiiremini. Maksuvaba tulu tõusu ja kiire palgakasvu jätkumise tõttu peaks hindadega korrigeeritud keskmise netopalga kasv ulatuma sel aastal 9 protsendini, lisas panga vanemökonomist.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. January 2018, 11:56

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing