Teemaks laiendab haaret

10. jaanuar 2018, 06:00
Veoauto maanteel.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180110/NEWS/180109700/AR/0/AR-180109700.jpg
Ainult tellijale

Kuigi majandusministeeriumi teatel nad teekasutustasu laiendamist ei kaalu, oodatakse ettevõtetelt arvamust selle tasu kõigile sõidukitele laiendamise, ummikutasude ja keskkonnatasude kohta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teedetalituse juhataja Lauri Künnapuu kinnitas: „Eestis ei ole hetkel kaalumisel teekasutustasu laiendamist.“

Euroopa Komisjon ootab tagasisidet mais saadetud direktiivi muudatusettepanekutele, mis käsitlevad teekasutustasu laiendamist kõikidele sõidukitele, aja- ja läbisõidupõhist teekasutustasu ning selle erinevaid komponente. Künnapuu sõnul kujundab ministeerium Eesti seisukohta ja kaasanud selleks ka erasektori. Ta märkis, et praegu on veel vara hinnata, milliseks kujunevad valdkonna lõplikud lahendused.

Teemaks peaks laienema kõigile

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni tegevjuht Einar Vallbaum ütles kindalt, et nende seisukoht on kogu aeg olnud, et teekasutusmaks peab laienema kõikidele autodele, olenemata sellest, kui suured või väikesed need on. „Kõige enam rikuvad teid naelrehvidega autod,“ märkis Vallbaum ning lisas, et Eestimaa talved ei tähenda enam, et meil oleks kolm kuud lumi maas. „Tegelikult sajab kogu aeg vihma ja naelrehvidega ei peakski sõitma.“

TTÜ transpordiplaneerimise professor Dago Antov märkis, et pikemas perspektiivis on teemaksu kehtestamine ilmselt paratamatu. „Eelkõige oleks see „kasutaja maksab“ printsiibi rakendamine. Kui sellist maksu laiendada kogu mootorsõidukipargile, siis tuleks aga kaaluda ka erinevaid makselahendusi,“ lisas Antov, kelle sõnul peab makselahendus lähtuma põhimõtetest, miks maks kehtestatakse. Tema hinnangul saaks teede ülalpidamist rahastada ka teistest maksudest, sh aktsiisidest. Konkreetselt teekasutusega seonduv maks oleks aga tõenäoliselt kõige kergemini mõistetav ja sellise mõju ka suhteliselt lihtsalt prognoositav.

Antovi sõnul on maailmapraktikas üsna palju nn teekasutusmaksu valmislahendusi. „Lisaks maksu kogumisele võimaldas see koguda ka palju olulist andmestikku, mille abil saaks liikluskorraldust muuta otstarbekamaks ja säästlikumaks,“ märkis Antov.

Teenused kallinevad

Muudatusettepanekute järgi võivad liikmesriigid kehtestada teekasutusmakse ka bussidele, väikebussidele, sõiduautodele ja kaubikutele.

Einar Vallbaum juhtis tähelepanu, et teekasutusmaksust juba üritatakse kõrvale hiilida. „Kui vaadata sadamates toimuvat, siis sinna on viimasel ajal just kaubikuid juurde tulnud,“ kirjeldas Vallbaum, viidates, et tasu kehtestati üle 3,5tonnistele veokitele. Tema sõnul ei ole veel statistikat selle kohta, kas kaubikuid kasutatakse rohkem. „Aga kui vaadata linnaliiklust, siis see on silma jäänud, nagu ka see, et Poola ja Tšehhi numbriga kaubikuid on meie teedele rohkem ilmunud,“ märkis Vallbaum.

Logistikafirma Smarten Logisticsi juhatuse esimehe Mait Milleri sõnul ostavad nemad kogu transporditeenuse sisse. „Meil omal ühtegi veovahendit ei ole. Juhul kui lisaks raskeveokitele rakendub teemaks ka kaubikutele, siis tõenäoliselt meie koostööpartnerid soovivad vastavad summad meile edasi arveldada. Kui nii, siis oleme sunnitud ka meie oma teenuste hindu vastavalt sellele tõstma,“ märkis Miller.

Eesti Energia meediasuhete juhi Kaarel Kuuse sõnul puudutaks kaubikutele rakendatav teemaks nende ettevõttes ca 500 autot. „Kui selline muudatus seadusandlusesse tehtaks, siis tõstaks see meie maksukoormust,“ märkis Kuusk.

Postifirma Omniva kasutab igapäevatöös 600 sõidukit, mis kokku läbivad 900 000 kilomeetrit kuus.

Kogu Eestis pole ummikumaksuks põhjust

Professor Antovi sõnul tuleks ummikumaksu rakendamine isegi kõne alla, aga seda vaid Tallinnas. „See eeldaks väga tõsist uuringut selle mõjudest, ulatusest ja eelkõige paralleelselt rakendatavatest abinõudest. Näiteks, kas oleks vaja parandada muude liikumisviiside toimivust,“ selgitas Antov.

Ummikumaks või analoogsed lahendused on kasutusel paljudes linnades, näiteks Londonis ja Stockholmis, tõi Antov esile. Ta rõhutas, et ummikumakse nimetatakse erinevalt ja ka nende rakendamise eesmärgid on olnud erinevad.

"Näiteks Norras on tasuline kesklinna sissesõidu süsteem kasutusel juba aastakümneid. Selle rakendamise eesmärk oli leida finantseeringuid tunnelite ja muu infrastruktuuri rajamiseks,“ kirjeldas Antov. Ummikumaksu rakendamine tõi kaasa sõiduautokoormuse vähenemise piirangualal ja sellega seoses on paranenud keskkonna seisund.

„See on linnades kaasa toonud vajaduse parandada ühistranspordisüsteemi,“ ütles Antov ja lisas: „Enamasti ei ole see kaasa toonud majandustegevuse langust piirangualal, pigem vastupidi. Küll aga peaks muutuma majandustegevuse iseloom, sest autoga ligipääsu võimalused on teised.“

Bussidele rakenduva teemaksu maksavad kinni tarbijad

Ühe võimalusena viidatakse direktiivi muudatusettepanekutes teemaksu laiendamist bussidele. Lux Express Grupi kommertsjuht Raido Ruuse ei pea seda mõistlikuks, kuna see tõstaks teenuse hinda tarbijatele. „Suurima bussiettevõttena regioonis ei pea Lux Express bussitranspordile täiendavate maksude kehtestamist kindlasti mõistlikuks,“ märkis Ruuse. Tema sõnul on praegu raske rääkida konkreetsetest mõjust, sest analüüsitakse alles tehakse.

Autoettevõtete Liidu direktor Villem Tori jagas Ruuse seisukohta. „Bussiettevõtetele teemaksu kehtestamine tähendab, et sõitjad, kes busse kasutavad, maksavad selle kinni. Olenemata sellest, kas vedu on juhuveo, liiniveo või eriotstarbelise veo korras,“ märkis ta.

Tori sõnul on küsimus pigem selles, kuidas teede kasutamiseks võetavad tasud mõjutavad inimeste liikumist. „Kas taskukohasem on liikuda edasi bussiga, oma isikliku autoga või tuleb üldse mõelda üle oma liikumisvajadused,“ kirjeldas Tori. Teine küsimus on, millistelt teedelt maksu koguma hakatakse. „Kui teede kasutamise sagedus on väike, näiteks 1000 sõidukit ööpäevas, ja ka bussid kasutavad seda teed, siis kas on vaja ilmtingimata maksu koguda?“ küsis ta.

Keskkonnamõjust lähtuv teemaks

Villem Tori toob näite, et osas riikides on kehtestatud teetasud ka bussidele, näiteks Poolas, Leedus, Austrias, ning osas suurlinnades rakendatakse bussidele keskkonnatasusid, mida makstakse mootori saasteainetelt. „Milline viis on Eestis kõige parem busside maksustamiseks, sõltub maksu eesmärgist ehk miks seda on vaja teha ja milleks raha kasutatakse,“ on Tori kindel.

Ka Vallbaum on nõus, et keskkonnamõju tuleks arvestada maksude määramisel. „Mida uuem ja rohelisem on auto, seda väiksem peaks olema teemaks,“ ütles Vallbaum, tuues näite: „Suurte autodega on seda väga hästi näha. Euro-5 ja Euro-6 autod ei tossa, aga Euro-3 ja Euro-2, nendest käib täitsa suitsupilv üle.“

Teekasutustasu esimese kuu kogemus tuleb jutuks ka 30. jaanuaril toimuval autovedajate aastakonverentsil, sellest räägivad seal maksu- ja tolliameti teekasutustasu projektijuht Tiia Epro ja maanteeameti liiklusjuhtimiskeskuse erivedude koordinaator Mait Klein. 

Vaata täpsemalt siit.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    09. January 2018, 17:54
    Otsi:

    Ava täpsem otsing