Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et riigiametite keskkontorite pealinnast lahkumise plaani on veel vara maha kanda, sest valitsus otsustas selle alles hiljuti.
Riigihalduse minister Jaak Aab saatis ministritele detsembris meeldetuletuseks kirja, et jaanuari keskpaigaks tuleb esitada tegevuskava, kuidas viia Tallinnast välja 13 riigiameti keskkontor. Ametite juhtidele tuli uudis üllatusena, sest varem on räägitud vaid nende osalisest kolimisest. Ehkki oma kava on esitanud eilse õhtuse seisuga vaid keskkonnaministeerium, leiab Aab, et kõik püsib tempos.
Valitsuse plaan oli Tallinnast välja kolida SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, keskkonnaamet, keskkonnainspektsioon, maa-amet, Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Innove, andmekaitse inspektsioon, tööinspektsioon, Hariduse Infotehnoloogia SA.
Osaliselt koliksid sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut.
Kõiki pole mõistlik kolida
Oma kava esitas vaid keskkonnaministeerium, kelle haldusalasse jääb kõige rohkem välja kolida tahetavatest ametitest. Keskkonnaministeeriumi esitatud kava ei koostatud aga päris Aabi soovide järgi. Näiteks ei näe ministeerium, et nad koliksid välja need ametite keskkontorite töötajad, kes on pärit Tallinnast või Harjumaalt.
Lisaks näeb ministeerium, et keskkonnaametis võiksid pealinnas tööd jätkata töötajad, kel on seotud Harjumaa teenindamisega, ja ametnikud, kellel on pidev kokkupuude Tallinnas paiknevate asutustega, eelkõige keskkonnaministeeriumiga.
Kogu maa-ameti kolimist ei pea ministeerium samuti mõistlikuks, sest neil on tehtud Tallinna erinõuetele vastavad investeeringud – arhiiv – ja lisaks on seal kõrge turvalisuse astmega töökohad.
Kogu keskkonnaagentuuri kolimist ei pea ministeerium vajalikuks seetõttu, et suur osa Tallinnas asuvatest töökohtadest on seotud ilmateenistusega ehk niinimetatud Tallinna ilmajaamaga.
Järeldusi teha on vara
Minister Aab leidis, et riigipalgaliste töökohtade väljaviimine toimub oodatud tempos. Ta meenutas, et valitsus otsustas 2019. aasta märtsiks viia maakondadesse tuhat töökohta alles 5. detsembril toimunud kabinetiistungil. „Hinnangute andmine või kokkuvõtete tegemine praegu, kuu pärast plaani kinnitamist, on kindlasti ennatlik,“ ütles ta. Kokkuvõtte valitsusasutuste esitatud ettepanekutest plaanib ta esitada valitsusele veebruaris.
Aab lisas, et täna koguneval riigireformi koordinatsioonikogul annavad ministeeriumite esindajad ülevaate pooleliolevatest riigireformi tegevustest ja sealhulgas ka keskkontorite väljaviimise võimalustest.
Ta märkis, et mõned töökohad on juba Tallinnast ära viidud. „Näiteks on keskkonnaministeeriumi asutused on viinud kokku üle 20 töökoha Tartusse, Pärnusse, Viljandisse, Raplasse, Võrru ja Põlvasse. 1. jaanuaril alustas Rakveres endises Lääne-Viru maavalitsuse hoones tööd Eesti Geoloogiateenistus, mille kavandatud 50 ametikohast on täidetud juba 35, nendest 3 inimest on Rakvere linna elanikud.“
Aabi sõnul on riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimisel oluline, et avalike teenuste kvaliteet ei langeks ning planeeritud tegevused võtaks arvesse erinevaid asjaolusid, näiteks piirkondades sobivate ruumide leidmist, inimeste informeerimist ja töö korraldamist. „Rõhutan, et töökohtade maakondesse viimisel on tegemist pideva protsessiga ehk edaspidi pakume töötamise võimalust üle Eesti, kui töö iseloom seda võimaldab. Riigipalgaliste töötamine väljaspool pealinna ei pea kinni olema ühes kuupäevas või tähtajas, vaid peaks saama riigi personali töölevõtmise ja tööprotsesside korraldamise loomulikuks osaks.“