• OMX Baltic0,21%293,43
  • OMX Riga0,28%913,34
  • OMX Tallinn0,05%1 962,35
  • OMX Vilnius0,26%1 230,91
  • S&P 5000,48%6 631,96
  • DOW 300,27%46 142,42
  • Nasdaq 0,94%22 470,73
  • FTSE 1000,21%9 228,11
  • Nikkei 2251,15%45 303,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,13
  • OMX Baltic0,21%293,43
  • OMX Riga0,28%913,34
  • OMX Tallinn0,05%1 962,35
  • OMX Vilnius0,26%1 230,91
  • S&P 5000,48%6 631,96
  • DOW 300,27%46 142,42
  • Nasdaq 0,94%22 470,73
  • FTSE 1000,21%9 228,11
  • Nikkei 2251,15%45 303,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,13
  • 19.01.18, 14:17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Soome tuumajaam vananeb enne avamist

Soome Olkiluoto tuumajaama kolmas üksus, mille avamist on aastaid aina edasi lükatud, vananeb juba enne tööle hakkamist.
Olkiluoto 3
  • Olkiluoto 3
  • Foto: Reuters/Scanpix
Esialgse plaani järgi pidi jaam käiku minema 2009. aastal, viimatine tähtaeg, millal plaanitakse jaam tööle panna, on aasta 2018. Ka jaama maksumus on järjest kasvanud – esialgsest 3,2 miljardist hakkab saama 10 miljardit.
„Pikk ehitusaeg on tehase osadesse vananemismärke tekitanud,“ vahendas Kauppalehti  Soome kiirguskeskuse raportit. Küsimus ei ole suurtes puudustes, aga alles käiku laskmate jaama kohta on olukord erakordne, kirjutas ajaleht Länsi-Suomi.
„Ehitusaja pikenedes olid ehituse mõned osad tavapärasest kauem ilmastiku mõjutustele avatud,“ ütles kiirguskeskuse osakonnajuht  Pekka Välikangas. See on põhjustanud veekahjustusi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Esialgu plaaniti Olkiluoto 3 kaitserajatise ehitusajaks 5 aastat ja kasutusajaks 60 aastat, nüüd aga on jaama käikuandmine juba üle viie aasta hilinenud.
Länsi-Suomi kirjutas, et kaitseehitise rajamisel tuli ette ka ehitusvigu, millel võib ka olla vananemises oma roll. Eksimusi oli terasarmatuuriga ja mõnes kohas on betoonis praod. Märgatud vead on küll parandatud, aga neist võis ehitisse jääda nõrgemaid kohti.
„Neile pööratakse aga ehitise seisundi jälgimisel erilist tähelepanu, sest teoreetiliselt võivad need kohad vananeda muust osast kiiremini.“

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele