Lihtsamate väärtegude menetlusaeg lüheneb viiele minutile
Valitsus kiitis heaks eelnõu, millega võetakse lihtsamate väärtegude menetlemiseks kasutusele uus menetlusliik – lühimenetlus.
Siseministeerium pani paika 20 levinud rikkumist, mille puhul lühimenetlust hakatakse kasutama. Näiteks kuuluvad nende hulka ühistranspordis ilma piletita sõit, keelatud kohas suitsetamine, lahtise turvavööga sõitmine, kiiruse ületamine kuni 20 km/h ja ilma liikluskindluseta sõitmine.
Lühimenetlusega saab menetleda umbes 45 000 väärtegu aastas ehk kolmandik politsei menetletavatest väärtegudest, selgitas siseministeerium.
Lühimenetluse puhul määratakse inimesele konkreetse rikkumise eest kindlas summas mõjutustrahv, trahvisummad jäävad vahemikku 20–80 eurot. Näiteks mitteloetava numbrimärgiga sõitmise eest on trahv 20 eurot, lahtise turvavööga sõitjale 40 eurot, kindlustuseta auto juhtimise eest 80 eurot. Kiiruseületamise puhul alla 20 kilomeetri tunnis määratakse trahv sama põhimõtte alusel nagu kiiruskaamerate puhul. Lühimenetluse puhul tuleb trahv tasuda või otsus vaidlustada 15 päeva jooksul.
Lühimenetlusega määratud otsuseid karistusregistrisse ei kanta. Sellega tehakse vahe karmimate rikkumiste puhul määratavate karistuste ja lihtsamate rikkumiste puhul määratavate mõjutuste vahel.
"Praegu jääb karistusregistrisse jälg ka sellistest väikestest rikkumistest nagu bussis piletita sõitmine, punase tulega tee ületamine või katkine numbrituli. Karistusregistris on kanne umbes 20 protsendil Eesti inimestest. Kas meil ikka on vaja inimesi nii palju karistada?" küsis siseminister Andres Anvelt.
Lühimenetluse kohaldamise eelnõuga muudetakse seitset seadust, näiteks väärteomenetluse seadustikku, aga ka liiklusseadust, tubakaseadust ja ühistranspordiseadust. Seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.
Osale arutelus