Kristjan Pruul • 25 jaanuar 2018
Jaga lugu:

Riigifirma hiigelprojekti toetus tekitab pingeid

Tuulepark
Tuulepark  Foto: EPA

Veel pole selge, kas riigile kuuluva Eesti Energia arendatav Tootsi tuulepark hakkab taastuvenergia toetust saama soodsama või karmima korra järgi.

Vana toetussüsteemi järgi makstakse tuuleenergia tootjatele 53,7 eurot megavatt-tunni kohta kuni 600 gigavatt-tunni eest aastas. Aastas teeb see kuni 32,2 miljonit eurot, mis kogutakse tarbijatelt taastuvenergia tasu kaudu.

Üks Eesti suuremaid taastuvenergia projekte on Pärnumaale Tootsi Suursohu kavandatav 46 tuulikuga hiigelpark, mida kavandab Eesti Energiale kuuluv rohefirma Enefit Green, mille valitsus plaanib tulevikus börsile viia.

Tootsi pargi koguvõimsus ulatuks 138 megavatini. Kui Elering – riigi elektrivõrgu süsteemihaldur – otsustaks, et toetust tuleb maksta vana korra järgi ehk fikseeritud mahus, võtaks see kõikidest toetustest märkimisväärse osa, kusjuures seda 12 aasta jooksul, kuna just nii kaua saaksid valmivad tuulikud toetust.

Tootsi projekt on toonud kaasa hulga kohtuvaidlusi ning langenud konkurentide terava kriitika alla. Eesti Energia on vastuseisu tõlgendanud nii, et teised on Tootsi vastu, kuna kardavad, et kui Tootsi turule tuleb, jäävad nende toetused väiksemad.

Taastuvenergia Koda seevastu märgib, et Tootsile erandit tehes pikeneb lihtsalt oluliselt periood, mille jooksul tarbijad peavad vana süsteemi toetusi kinni maksma. "Elektritarbijatele, kes taastuvenergia tasu maksavad, läheb see lõppkokkuvõttes kallimaks maksma. Vanadel tuuleparkidel saab 12aastane toetusperiood lihtsalt läbi ja nad kukuvad sellest skeemist välja. Eesti Energiale tuleks pikka aega maksta toetust, milleks kuluva raha eest saaks rajada neli-viis sama suurt tuuleparki lisaks," rääkis Taastuvenergia Koja juhatuse liige Rene Tammist.

Erinevad tõlgendused

Tootsi tuulepark on Eesti Energia taastuvenergiaga tegeleva tütarfirma Enefit Greeni üks suuremaid projekte. Valitsus on otsustanud viia rohefirma vähemusosaluse börsile ning nii suure projekti puudumine või kavandatust väiksemate toetuste saamine mõjutaks kindlasti ka avaliku pakkumise tulemusi.

Pole selge, kuidas Euroopa Komisjonilt laekunud teatist täpselt tõlgendada – kas Tootsi on pigem uus park või juba alustatud arendus. Eesti Energia näiteks leiab, et komisjoni äsjane seisukoht ei puutu üldse asjasse. Nimelt on riigifirma projekti arendanud eraldi saadud riigiabi loa ning selle tingimuste järgi, ütles ettevõtte arenduste kommunikatsioonijuht Henri Arras.

Tuuletehnoloogia liidu juht Jaanus Tehver näeb asja aga risti vastupidi. "Tööd annab see riigiabi luba juristidele veel palju, aga minu arusaama järgi on kriteeriumid, mille alusel otsustatakse, kas tegemist on olemasoleva tootjaga, riigiabi loa tekstis selgelt välja toodud ja Tootsi park selle alla ei mahu," kommenteeris ta.

Samal seisukohal on ka Taastuvenergia Koda. "Meie loeme loast välja, et Tootsi tuulepark ei ole olemasolev tootja, projekt ei tohi sõltuda kolmandast osapoolest, mis tähendab, et kõik menetlused peavad olema tehtud, maaomandi olemasolu iseenesest ei tähenda, projekt lihtsalt ei ole selles faasis, kus kõik load on olemas," rääkis Tammist.

Komisjonilt rohelise tule saanud skeem nimetab olemasolevaks tootjaks neid, kes 2016. aasta 31. detsembri seisuga olid alustanud tööd, teinud märkimisväärseid investeeringuid või võtnud muid pöördumatuid ja olulisi kohustusi.

Riigiabi loa menetlemise ajal pöördus komisjoni poole Tootsi tuulepargi pärast lisaks tuuletehnoloogia liidule ka rohefirma Nelja Energia. Firma leidis, et Tootsi projekti ei saa kuidagi pidada olemasoleva tootja alla langevaks, kuna 2017. aasta alguse seisuga ei olnud Eesti Energial endisesse turbamaardlasse kerkiva pargi jaoks ehitusluba ega isegi maaomandit või -kasutusõigust. Samuti ei olnud tehtud märkimisväärseid investeeringuid.

Eesti valitsuse hinnangul oli Eesti Energia alustanud töödega, sõlminud võrguhalduriga Elering siduva võrguga ühinemise lepingu, teinud investeeringuid.

Riigifirma ise rõhutas, et töödega alustamise kindlaks määramisel puuduvad miinimumnõuded ning nende hinnangul võib projekti alguseks pidada kaevetööde algust kahe tuuleturbiini alusel maal. Kaevamine katkes 2016. aasta detsembris, kui algas kohtuvaidlus. Lisaks väidab Eesti Energia, et on alustanud uuringutega, mis on kaugelt suuremad kui lihtsalt eelnevad tasuvusuuringud, sealhulgas linnustiku ja nahkhiirte uuringu ja geotehniliste uuringutega.

Riik otsustagu ise

Komisjon pesi riigiabi loas enda käed vaidlusest puhtaks ning teatas, et Tootsi projekti kuulumine olemasolevate tootjate sekka on liikmesriigi pädevuses, kuid märkis, et energia ja keskkonnaalase riigiabi juhistest võib välja lugeda, et olemasoleva tootja kriteeriumite hulka peaksid kuuluma nii maaomand kui ka ehitusluba ning otsuse langetamisel tuleks seda arvesse võtta. Liikmesriigi nimel tuleb otsus teha elektrivõrgu süsteemihalduril ehk Eleringil, mis samuti kuulub riigile.

"See, kas tootmisseade vastab ülaltoodud kriteeriumitele, jääb riigiabi loa ja ka tulevase seaduse kohaselt süsteemihalduri otsustada. Olemasoleva tootja defineerimisel lähtub süsteemihaldur lisaks elektrituruseadusele ka riigiabi loast kui tervikust ja suunistest. Kindlasti konsulteeritakse otsuste tegemisel ka Euroopa Komisjoniga," ütles majandusministeeriumi asekantsler Ando Leppiman.

Eesti Energia tahtis Eesti Energia lootis tuulepargi valmis saada 2019. aastaks ning esialgu oli valitsus valmis neile Suursoo kinnistu eraldama. Vaidlustuste tõttu otsustas valitsus mullu kevadel, et turbamaardla tuleks panna enampakkumisele. Eratootjad vaidlustasid ka selle otsuse, kuna pidasid pakkumist suunatuks.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt