• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Veel pole selge, kas riigile kuuluva Eesti Energia arendatav Tootsi tuulepark hakkab taastuvenergia toetust saama soodsama või karmima korra järgi.
Tuulepark
  • Tuulepark
  • Foto: EPA
Vana toetussüsteemi järgi makstakse tuuleenergia tootjatele 53,7 eurot megavatt-tunni kohta kuni 600 gigavatt-tunni eest aastas. Aastas teeb see kuni 32,2 miljonit eurot, mis kogutakse tarbijatelt taastuvenergia tasu kaudu.
Üks Eesti suuremaid taastuvenergia projekte on Pärnumaale Tootsi Suursohu kavandatav 46 tuulikuga hiigelpark, mida kavandab Eesti Energiale kuuluv rohefirma Enefit Green, mille valitsus plaanib tulevikus börsile viia.
Tootsi pargi koguvõimsus ulatuks 138 megavatini. Kui Elering – riigi elektrivõrgu süsteemihaldur – otsustaks, et toetust tuleb maksta vana korra järgi ehk fikseeritud mahus, võtaks see kõikidest toetustest märkimisväärse osa, kusjuures seda 12 aasta jooksul, kuna just nii kaua saaksid valmivad tuulikud toetust.
Riigiabi loa menetlemise ajal pöördus komisjoni poole Tootsi tuulepargi pärast lisaks tuuletehnoloogia liidule ka rohefirma Nelja Energia. Firma leidis, et Tootsi projekti ei saa kuidagi pidada olemasoleva tootja alla langevaks, kuna 2017. aasta alguse seisuga ei olnud Eesti Energial endisesse turbamaardlasse kerkiva pargi jaoks ehitusluba ega isegi maaomandit või -kasutusõigust. Samuti ei olnud tehtud märkimisväärseid investeeringuid.
Eesti valitsuse hinnangul oli Eesti Energia alustanud töödega, sõlminud võrguhalduriga Elering siduva võrguga ühinemise lepingu, teinud investeeringuid.
Riigifirma ise rõhutas, et töödega alustamise kindlaks määramisel puuduvad miinimumnõuded ning nende hinnangul võib projekti alguseks pidada kaevetööde algust kahe tuuleturbiini alusel maal. Kaevamine katkes 2016. aasta detsembris, kui algas kohtuvaidlus. Lisaks väidab Eesti Energia, et on alustanud uuringutega, mis on kaugelt suuremad kui lihtsalt eelnevad tasuvusuuringud, sealhulgas linnustiku ja nahkhiirte uuringu ja geotehniliste uuringutega.
Riik otsustagu ise
Komisjon pesi riigiabi loas enda käed vaidlusest puhtaks ning teatas, et Tootsi projekti kuulumine olemasolevate tootjate sekka on liikmesriigi pädevuses, kuid märkis, et energia ja keskkonnaalase riigiabi juhistest võib välja lugeda, et olemasoleva tootja kriteeriumite hulka peaksid kuuluma nii maaomand kui ka ehitusluba ning otsuse langetamisel tuleks seda arvesse võtta. Liikmesriigi nimel tuleb otsus teha elektrivõrgu süsteemihalduril ehk Eleringil, mis samuti kuulub riigile.
"See, kas tootmisseade vastab ülaltoodud kriteeriumitele, jääb riigiabi loa ja ka tulevase seaduse kohaselt süsteemihalduri otsustada. Olemasoleva tootja defineerimisel lähtub süsteemihaldur lisaks elektrituruseadusele ka riigiabi loast kui tervikust ja suunistest. Kindlasti konsulteeritakse otsuste tegemisel ka Euroopa Komisjoniga," ütles majandusministeeriumi asekantsler Ando Leppiman.
Eesti Energia tahtis Eesti Energia lootis tuulepargi valmis saada 2019. aastaks ning esialgu oli valitsus valmis neile Suursoo kinnistu eraldama. Vaidlustuste tõttu otsustas valitsus mullu kevadel, et turbamaardla tuleks panna enampakkumisele. Eratootjad vaidlustasid ka selle otsuse, kuna pidasid pakkumist suunatuks.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele