Taaskasutus käitlustasudest vabaks?

Sõbralt Sõbrale kauplustesse jõudvast kaubast rändab üle neljandiku edasi prügimäele. Kogu protseduur, so transport, jäätmejaamadele makstav tasu ja töö- ning ajakulu, tähendab arvestatavat lisaväljaminekut. Samas on tegu sotsiaalselt vastutustundliku ja keskkonnahoidu väärtustava ettevõttega.

"Meid käsitletakse kui tavalist äriettevõtet. Võrdluseks Rootsiga on sealsed partnerid jäätmekäitlustasudest vabastatud, kuna loomult keskkonnasäästlikud poed aitavad oluliselt vähendada jäätmejaamade koormust," tõi taaskasutusäri Sõbralt Sõbrale tegevjuht Meelis Kibuspuu näite.

Rootsis paneb soodustused paika kohaliku omavalitsuse ja taaskasutuspoe vaheline leping. Kui prügi on sorteeritud ja oma jõududega keskkonnajaama viidud, siis edasine enam ettevõttele lisaväljaminekuid ei too. Kui aga viskad asjad maja juurde konteinerisse, siis mõistagi maksad.

"Eestis sellist soodustusvõimalust ei ole. Isegi kui viime ülejäägi jäätmejaama, siis maksame iga grupi pealt," tõdes Kibuspuu.

Riigi tugi olematu

Kindlasti ei eelda uuskasutuskeskused, et prügikäitleja peaks nende käideldavale prügile n-ö peale maksma. "Kuid seda osa prügist, mida saab suhteliselt hästi ümber töödelda või energiaks kasutada, võiks meiesugustelt ettevõtetelt eritingimustel vastu võtta," leidis Kibuspuu.

Sõbralt Sõbrale loob Eestis 120 töökohta kauba pealt, mis muidu koormaks jäätmejaamu. Tööjõumaksudena laekub riigile nende palkade pealt ca 350 000 eurot sotsiaalmaksu ja üle 200 000 euro üksikisiku tulumaksu. Lisaks käibemaks. Rootsis on ka selle viimase pealt taaskaustusettevõtetel soodustus.

Võtkem riigile teenitud majandusliku kasu kõrvale sotsiaalne visioon, millega mitme omavalitsusega koostööd tehakse (perede toetamine, lastelaagrid ja sünnipäevad).

"Kogu tegevus baseerub kauba taaskasutamisel, mis aitab jäätmete hulka ja kulusid vähendada. Riigipoolne subsideerimine võiks olla abimeetmeks," märkis Kibuspuu.

Lisaks tasutakse pakenditasu. Selle juures ei häiri taaskasutajaid ainult tasu, vaid ka bürokraatia maht ja pakenditöötlejate suhteliselt kehv teenindus. "Meie ootus oleks, et saaksime vähemalt mingis koguses oma jääke ära anda tasuta. Oleme keskkonnatundlik organisatsioon ja me ei hakkaks süsteemi kuidagi kuritarvitama. Täna tundub ebaõiglane, et vähendades päris suures mahus prügikulusid ja tuues riigile mitmekülgset kasu, peame kõikide teiste äriettevõtetega võrdselt prügitasusid maksma," sõnas Kibuspuu.

Ministeerium nõustub arutuse vajalikkusega

Keskkonnaministeeriumis pole teema arutuse all olnud, sest seda ei ole probleemina tõstatatud. Seetõttu ministeerium hoidus konkreetsete lahenduste pakkumisest. Küll rõhutas Keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma uuskasutuskeskuste väga tänuväärset rolli, mistõttu on probleemi püstitus õigustatud.

"Kohtusime hiljuti kaubandus-tööstuskoja liikmetega, ja tekstiilivaldkonna esindaja tõi ühe murekohana välja, et Eestisse tuuakse vanu riideid, mis muutuvad siin jäätmeteks. Eestis aga pole tekstiilijäätmete jaoks piisavalt käitlusvõimalusi," tõi Heinma näite samast valdkonnast.

Ragn Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuhi Rainer Pesti sõnul on uuskasutuskeskuste soov saada sotsiaalse ettevõttena täiendavat toetust mõistetav, kuid igasuguste ettevõtlustoetuste puhul on oluline tagada turuosaliste võrdne kohtlemine.

"Siin on keeruline määratleda piiri, kust algab sotsiaalne ettevõte. Kas selleks kvalifitseeruvad kõik taaskasutusega tegelevad ettevõtted?" küsis ta.

Samas on positiivne näha ülemaailmset trendi, kus üha rohkem luuakse taaskasutusel põhinevaid elujõulisi ärimudeleid. Eesti on taaskasutuse suurendamiseks andnud mitmele tootele tootjavastutustasu katte - see tähendab, et toote Eestisse toomisel, tootmisel või müümisel tuleb koguda ka tasu, mille eest hüvitatakse jääkide kogumist, käitlemist ja taaskasutusse suunamist.

"Selline tasu on näiteks pakenditel, elektroonikal ja vanarehvidel. Üks võimalus on üle vaadata, kas sellist tootjavastutussüsteemi peaks laiendama ka teistele tootegruppidele," sõnas Pesti.