Nobeli laureaat: majandusteadus pole loodusseadus

Esimesed tööd ettevõtte preemiasüsteemidest kirjutas MITi professor ja 2016. aasta Nobeli majanduspreemia laueraat Bengt Holmström 1980ndatel. Tema huumor on kuiv – küsimuse peale, millise "teadusliku koolkonna" esindajaks ta end peab, vastas Holmström, et tal on oma klubi.

Neljapäeval pidas teadlane EBSis loengu, milles kõneles lepinguteooriast. Eestis, kus praegu räägitakse töökäte puudusest, on Holmströmi teooria vast kohustuslik lugemismaterjal.

Holmströmi uurimisvaldkond on tööandja lepingud töötajaga, just tööandja perspektiivist. Ikka küsimusega: kuidas luua võimalikult kasulik leping? Tööandja tahaks ju, et töötaja panustaks maksimaalselt aega temale kasu toomiseks. Töötaja, vastupidi, tahaks oma kulud selles valemis miinimumini viia.

Soomes üles kasvanud ja nüüd aastaid USAs elav ja töötav Bengt Holmström on Eestiga tihedamalt seotud, kui esmapilgul paistab – tema vanaema oli eestlane ja Eestis elavate sugulastega lävib ta tänini.

„Majandusteadus ei ole nagu gravitatsioonijõud või valguse kiirus. Need asjad on stabiilsed. Majandusteadus selline ei ole. Pole õigeid või valesid asju: inimesed käituvad erinevates tingimustes erinevalt. Siin võib võtta nihilistliku vaate – et miks siis üldse teha, kui midagi kindlat öelda ei saa? Ei, loogika seisnebki selles, et inimesed käituvad teatud situatsioonis teatud viisil,“ rääkis Holmström. Nagu auto – kui keegi palub autot remontida, siis ilma seda nägemata ja probleemi tuvastamata seda lahendada ei saa.

Eesti puhul näeb Holmström selget probleemi rahvastiku vähenemises. „Ma olen väljendanud ka Soomes seda väga ebapopulaarset seisukohta, et töötada tuleb tulevikus tunduvalt pikemalt. Ja rahvastiku vananemine ja vähenemine näib olevat Eestis terav probleem. Loomulik asi, mida teha, oleks tuua sisse võõrtööjõud. Mõistan, et see on väga suur väljakutse, sest Eestis on juba venelaste näol muulaste grupp,“ rääkis Holmström ja lisas, et detailid – keda ja kui palju riiki lubada, tuleb muidugi detailselt paika panna. „Soomlased on hakanud selle probleemiga juba kohanema,“ rääkis ta. „Ja demograafiline probleem on oma olemuselt kahe otsaga: inimesed peavad senisest kauem töötama, aga samal ajal muutuvad nende oskused ajas kasutuks. Ümberõppel saab olema väga oluline roll,“ ütles ta. Mis on lahendus? Robotid? "Aga millised? Võib-olla oskame ehitada vaid roboteid, mis mõistavad 1950ndate aastate inimest?“

„Elame väljakutserohkel ajal. Ja sellisel ajal tehakse ka palju valesti, sest nii palju muutub kogu aeg. See on keeruline, aga kahtlemata põnev.“

Liiga palju avalikustamist

Bengt Holmström leiab, et tehnoloogia arenguga kaasas käival avalikustamiskultuuril on ka negatiivsed ilmingud. Näiteks, kui tuleb ilmsiks, et poliitik tegi oma tavapärasest programmist erineva tehingu mõne teise jõuga – seda võivad valijad negatiivselt tõlgendada, kuigi tegu võib olla episoodiga suuremast plaanist. „Meie ühiskonna väljakutse on iga inimese ligipääs informatsioonile, rõhutan – osalisele informatsioonile –, mida võib-olla õigesti tõlgendada ei osata," ütles ta.

Holmström lausus, et Soome astub juba samme selles suunas, et päris kõike enam avalikkuse ette ei paisata. Tema hinnangul said nii Obama kui ka Trump võimule just tänu internetile ja sotsiaalmeediale. „Ma ei ütle, et see on vale. Aga see hävitab esindusdemokraatiat – kui Trump ütleb, et Washington on täis mittemidagitegijaid ja meedia täis valeuudiseid. Mitte et neid jällegi üldse ei oleks. Aga see on väljakutse demokraatiale,“ rääkis Holmström. Vabakaubandus ja demokraatia on meie ühiskonda väga palju edasi aidanud, kuid nüüd tuleb asjad üle vaadata, nentis teadlane.

„Ma käisin just Hiinas ja nende jaoks on meie ühiskonnakorraldus väga organiseerimatu,“ ütles ta. Holmström nentis, et tegu võib olla lihtsalt ühiskonna vaheetapiga ning paari aasta pärast on leitud mõistlik modus operandi.