Hangetega tõotab tulla palju kemplemist

Septembris uuenenud riigihangete seadusega jättis riik hankijatele endiselt väga vabad käed, otsustamaks, kas ja millistes hangetes kasutada madalama hinna kriteeriumit ning kus osta kvaliteeti koos hinnaga. See paraku tähendab kvaliteedi langust ja vaidlustusi.

Majandusliku soodsuse kriteerium tähendab, et ostetakse hinda koos kvaliteediga. Teisisõnu, hinna kõrval võetakse arvesse veel mingit väärtust, mida hankija oluliseks peab. “Näiteks kui ostan auto ja ütlen, et võitja valin pakutava auto hinna järgi, on tegemist madalaima hinna kriteeriumiga. Samas kui ütlen, et annan pakutavale ­auto hinnale 60protsendise osakaalu ja kvaliteedile 40protsendise (mis jaguneb 30% utiliseerimiskulud ja 10% auto keskkonnasõbralikkus), siis on tegemist majandusliku soodsuse hindamiskriteeriumiga,” selgitas So­rai­neni advokaat Kadri Härginen.

Näiteks Leedus toimib süsteem, et riik ütleb hankijale seadusega ette, et aastasest hangete mahust vähemalt 40% tuleb teha majanduslikult soodsa hindamiskriteeriumi alusel. Ametlik soovitus on lausa 60%. Seega saab hankija küll vaadata, millistel puhkudel tuua lisaks hinnale mängu ka kvaliteet, kuid n-ö aastakvoot tuleb täis saada.

Järelevalvet tuleks suurendada

Kuivõrd uus seadus hanked läbipaistvamaks muudab, on Härgineni hinnangul kaheldav. “Meedias ja kohtupraktikas kajastamist leidnud korruptiivsete hangete siduvaks jooneks on huvide konflikt ja mõjuvõimu mittetajumine või ärakasutamine. Kirjutada seadusesse, et teist pakkujat subjektiivselt eelistada ei tohi, ei muudaks midagi,” põhjendas advokaat. 

Sobitehingute vältimiseks peab asutuse sees olema reguleeritud huvide konflikti olukorras tegutsemine. Tuleb korraldada vastavaid koolitusi ning hankija juures peab toimima efektiivne sisekontrollisüsteem.

Ennetavat toimet aitaks luua ka mahukam hangete järelevalve. Rahandusministeeriumi andmetel käis 2016. aastal järelevalve valvsa pilgu alt läbi 514 hanget. Kokku korraldati 2016. aastal aga 10 343 riigihanget kogumahuga 2,1 miljardit eurot ehk 25% Eesti riigieelarvest. “Neile 514 järelevalvemenetlusele tuleb kindlasti liita euroraha kasutamise järelevalve. Vaatamata sellele on aga luubi alla sattuvate hangete protsent väike,” tõdes Härginen.

Uues seaduses hulk uusi aspekte

Sel kevadel jõuavad lõpule SA Theatrum renoveerimistööd. Kuna hanke korraldamise ajal ei olnud uus seadus veel jõustunud, valiti AS Eviko töid tegema veel vanade kriteeriumite põhjal.

“Pakkumuste hindamine toimub ka edaspidi esmajoones hinna ja kvaliteedi alusel, kuid uus seadus võimaldab paremini arvestada keskkonnahoidlikke, sotsiaalseid ja innovaatilisi aspekte. Näiteks võib pakkumust hinnata olelusringi kulude või keskkonnamõjude põhjal,” võrdles SA Theatrum produtsent Aive Sarapuu uuendusi.