Kristjan Pruul • 31. jaanuar 2018
Jaga lugu:

Supermarketeid teeb murelikuks hinnatõus

Selveri kaubaketi käive kasvas möödunud aastal supermarketite keskmisest enam
Selveri kaubaketi käive kasvas möödunud aastal supermarketite keskmisest enam  Foto: Andras Kralla

Eelmisel aastal jõudsalt kasvanud jaemüügiturul jäi supermarketite käibekasv pigem tagasihoidlikuks ning kaotas teistele jaemüügisektori tegevusaladele ka turuosa.

Paremini on läinud aga teiste suurte alasektorite käekäik, nagu mootorikütuste müük, kodumasinad ja ehitusmaterjal, ning jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes.

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul kipubki supermarketite müük olema stabiilsem kui paljudel teistel jaemüügi tegevusaladel. "Põhjuseks asjaolu, et suure osa käibest moodustavad esmatarbekaubad, mille tarbimist mõjutab majanduskonjunktuur vähem. Näiteks kukkus majanduskriisi ajal, aastal 2008, jaemüük tervikuna viiendiku võrra, supermarketite müük aga vaid 10 protsenti," rääkis Nestor.

Statistikaameti andmetel kasvas jaemüügi käive, arvestamata mootorsõidukeid, möödunud aastal üle 6 protsendi, 6,7 miljardi euroni. Supermarketite osakaal selles oli 2,5 miljardit eurot, mis on 3,4 protsenti parem kui aasta tagasi. Osakaal ise on vähenenud aastaga 38,4 protsendilt 37,4 protsendile.

"Segmendi kasv jäi teist aastat alla kogu jaekäibe kasvule. Sama trendi ootame ka 2018. aastal. Murelikuks teeb hinnatõus, mis on kõrgeim just toidu ja aktsiisikaupade puhul. Nii on teisel poolaastal olnud toidukaupade müük püsivhindades alla eelmise aasta taseme," kommenteeris Tallinna Kaubamaja kontserni kuuluva Selver ASi juht Kristi Lomp.

Rimi Eesti peadirektori Vaido Padumäe märkis samuti, et jaeturgu vedas pigem hinnakasv kui suurenenud tarbimine. "Samas tuleb meenutada, et toidukaupade inflatsioon oli madal või kohati isegi olematu kuni 2016. aasta keskpaigani - seetõttu ei tohiks tänast kiiret hindade kasvu üle tähtsustada," kommenteeris ta.

Lombi hinnangul ei lase aktsiisi- ja maksutõusud ilmselt inflatsioonil raugeda ka tänavu ning 2018. aastaks prognoositud inflatsiooni vähenemine alla 3 protsendi taseme on küsitav. Konkreetselt kütuseaktsiisi ja teekasutustasu mõju kohta on tema sõnul veel vara hinnanguid anda, kuid alkoholiaktsiisi tõus on müügimahtudele negatiivset mõju avaldanud.

Padumäe sõnul on kütuse hind oluline kulukomponent kogu tarneahelas - ilmselgelt on sellel oma roll ka kiirenenud inflatsioonile. Alkoholi müügi langustrendi ja aktsiisipoliitika kohta ütles ta, et ootab põnevusega uuringuid, mis näitaksid klientide tegelike tarbimisharjumuste muutust, kuna kokkuvõttes soovivad ju kõik, et alkoholi tarbitaks vastutustundlikult ning inimesed elaksid tervemat ja täisväärtuslikumat elu.

Kaubanduse väljavaade on sel aastal Padumäe sõnul positiivne ning võib uskuda, et turg jätkab kasvu. Eesti tarbija kulutab siiski väga suure osa sissetulekust toidule, ütles ta ja lisas, et võib oodata, et tulumaksureformi tagajärjel tuuakse mingi osa sellest ka toidupoodi, et lubada endale ehk midagi rohkemat või paremat.

Teisalt võib muidugi oodata, et tarbijate vaba raha läheb pigem muudesse valdkondesse nagu reisimine ja kestvuskaupade ost, prognoosis Lomp. Ka Nestor märkis, et väga hea olukord tööturul julgustab ostma suuri kestuskaupasid, näiteks autod. Mootorsõidukite ja mootorrataste ning nende osade müük kasvas mullu 11,5 protsenti, 2,9 miljardile eurole.

Rimi poeketi käekäigu kohta rääkis Padumäe, et eelmise aasta müügimahte mõjutas ühe kaubamärgi alla koondumine ja Säästumarketite ehitamine Rimi minimarketiteks, millelt ootab jällegi suuremat edu pikemas perspektiivis.

Lomp märkis, et eelmisel nädalal aastatulemused avaldanud Selveri keti 8,1protsendiline müügitulu kasv edestas oluliselt supermarketite segmendi keskmist käibekasvu, ning saavutati ka aastate suurim turuosa kasv.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt