Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestlaste luhtunud ärikatsetus Norra püramiidskeemitajaga

    Puitmajaäris tegutsevad eestlased asutasid suvel Norras Eestiga seotud norralastega firma moodulmajade vahendamiseks, kuid pidid oma äriidee norrakatele jätma ning Eestisse plaanitud tootmise Skandinaaviale loovutama.

    Äriidee algataja, kümne aasta eest Norra turule jõudnud puitmaju tootva Natural House OÜ omaniku Heiki Jürissaare üllatuseks sisenes suvel tema ideele rajatud firmasse õige pea pärast selle asutamist kurikuulus norralane Jørn Tagge – Norra ajaloo suurima püramiidskeemi T5PC ehk The 5 Percent Community üks tähtsaimatest asjaosalistest, kes jõudnud ka vangis istuda.
    Seda, et Jürissaar võiks enda idee järgi loodud ettevõttest välja astuda, otsustasid tema sõnul norrakatest osanikud, kes leidsid, et Jürissaarel on äris huvide konflikt. Tema Norra äripartner näeb asja aga hoopis teisiti, öeldes, et eestlased otsustasid projektist ise lahkuda ja sellest on neil kahju.
     

    Juunis asutatud firma, kust eestlased nüüdseks mängust väljas, osalused jagunesid nii:

    Jørn Ronnie Tagge 24,25%

    Nordic Connect Group AS (Harald Schioldborg)24,25%

    Finn Juul Strøm 16,17%

    Heiki Jürissaar 16,17%

    Arnbjørn Osmund Lærdal 16,17%

    Rasmus Kuusemets 3%

    Allikas: www.proff.no

    Jürissaar rääkis, kuidas pidi lõpuks iseenda äriidee Eestis toodetud moodulmajade Skandinaavia turule vahendamisest norrakatest äripartneritele loovutama ning oma käed sellest sootuks puhtaks pesema. Tal pole siiski meel mõru, et tema idee oleks raisku läinud. Jürissaar ütleb, et kui norrakad suudavad selle realiseerida ja veel nii suurelt, kui esialgu ette kujutasid, oleks väga äge.
    Plaan: Eestis laiendame tehast, Norras müüme
    Oma kodulehel järgi rohelistesse ja jätkusuutlikesse ehitusprojektidesse ning ettevõtetesse investeeriv firma nimega The Green Holding Company registreeriti Norra äriregistris 20. juunil aadressiga Oslo külje all Askeris, kus peeti kohe ka firma esimene koosolek. Aktsionäride seas olid eestlased Heiki Jürissaar ning samuti tema ettevõttes töötav Rasmus Kuusemets. Ülejäänud olid norralased, kel pea kõigil Eestiga oma seos.
    Jürissaare enda firma on varem avalikkuse tähelepanu pälvinud näiteks 2015. aasta Milano EXPO-l Eesti paviljoni männipuidust viimistlusmaterjaliga varustamisega ja Norra suusakeskuse kortermajade ehitamisega. Natural House alustas 2002. aastal Tartu lähistel Roiul moodulpassiivmajade tootmist. 2008. aastal siseneti Skandinaavia turule, praegu on ettevõtte käive ca pool miljonit eurot aastas.
    Puitmajaäris kogenud Jürissaare äriplaan oli lihtne: Natural House toodab Eestis energiatõhusad moodulmajad, Green Holding vahendab neid Skandinaavia turule. Selle tarvis plaanis Jürissaar laiendada oma tootmist Tartu lähistel ja rajada Tallinna veel ühe tehase. „Norrast hakati kaasama inimesi, kes saaksid sellele projektile kasulikud olla. Idee oli minu, aga teostamise jaoks oli vaja vahendeid ja inimesi. Siis tuligi selline seltskond sinna kokku. Midagi ei ole teha.“
    Kuigi Jürissaare sõnul algas kõik sellest, et tema oma praegune firma võiks maju toota, läksid asjad lõpuks hoopis niipidi, et norrakad otsustasid, et tootmine tuleb üldsegi Rootsi ja Jürissaarel on samal turul tegutsemise tõttu kogu ettevõtmises huvide konflikt. „See kasvas minu kätest välja,“ sõnas ta.

    Meil olid erimeelsused selles, kuidas ehitada üles ettevõtet, ja veel mitmes teises asjas. See oli asjade loomulik käik, et me lõime lahku.

     

     Finn Juul Strøm
    Versioonid lahknevad
    The Green Holding Company üks osanik, Eestis elav ja toimetav norralane Finn Juul Strøm näeb aga eestlastest lahku löömist hoopis teisiti: „Nad otsustasid minna oma teed ja meie oma. Juba suvel, üsna pea pärast firma loomist tahtsid Heiki ja Rasmus jätkata oma tegemistega Eestis.“
    Strøm selgitas, et neil oli plaan panna tehas püsti Eestis, aga see jäi ära. „Meil olid erimeelsused selles, kuidas ehitada üles ettevõtet, ja veel mitmes teises asjas. See oli asjade loomulik käik, et me lõime lahku. Tunnen Heikit juba palju aastaid, ta meeldib mulle väga, aga see ei tähenda, et me oleksime alati ühel arvamusel,“ rääkis ta.
    Sügiseks läksid eestlaste ja norrakate teed lahku. Natural House pole oma tootmist Tallinna laiendanud. Jürissaar ja Kuusemets on veel praegugi Norra äriregistris Green Holdingu osanike nimekirjas, kuid ettevõtte kodulehel nende nimesid enam pole. Jürissaar pole norrakate peale pahane. Kuuldes Strømi versiooni juhtust, ütleb ta, et see on alati huvitav, kui erinevalt inimesed maailma näevad.
    „See ei ole esimene kord, kui võetakse ettevõte ja selle idee ja otsustatakse ise proovida. Ei ole ju välistatud, et see idee ei realiseerugi ja tuleb lõpuks ringiga tagasi algse autori juurde,“ märgib ta.
    Rootsis on odavam kui Eestis
    Strømi kinnitusel on neil nüüd Eesti asemel plaanid hoopis Rootsi ja Taani suunal, kuid miski pole veel täiesti kindel. Täpsemalt ta sellest rääkida ei soovinud. Ettevõtmisega septembrini rohkem kursis olnud Jürissaar aga heitis pisut rohkem valgust Rootsi-plaanidele.
    „Nad said Rootsis väga hea diili,“ ütles ta. Jürissaare sõnul oli üks Rootsi kohalik omavalitsus soetanud omale päris suured tootmishooned, aga tootja plaanis sealt välja kolida, mistõttu oleks paljud inimesed ilma tööta jäänud. Omavalitsus otsustas panustada kohaliku tööhõive soodustamisse ja ootas väga, et mõni uus tootja ruumidesse sisse koliks. „Me Eestis arvame, et siin on väga odav toota, aga tegelikult ikka ei ole küll. Kui me kas või maksukoormust võrdleme – see on meil praeguseks juba päris suur.“
    Oktoobris kirjutas Rootsi väljaanne Göteborgs-Posten (GP), et The Green Holding Company alustab tootmist Norra piiri äärde ulatuva Värmlandi maakonna väikelinnas Flipstadis. GP teatel soetas ettevõte tootmishooned 16,7 miljoni Rootsi krooni eest (ca 1,7 miljonit eurot), hakates pakkuma tööd kuni 200 inimesele.
    Rootsi suured majatehased toodavad Jürissaare selgitusel n-ö kataloogimaju, aga Eesti suured majatootjad teevad eritellimustöid. Rootslane jällegi ostab ikka parema meelega Rootsi maja, Eesti oma kasuks otsustab ilmselt vaid siis, kui see on odavam, sest kvaliteet pole kehvem. Eesti eritellimusmajad pole aga kindlasti odavamad, eriti kui Rootsis tootes saab hoida kõvasti kokku logistikakuludelt. „Omades tootmist Rootsis, on Põhjamaades lihtsam turundada, sest oma Skandinaavia turgu nad väga hoiavad,“ lausus ta.
    Jürissaar rääkis, et praegu ehitatakse väga palju maju ikka veel vanal moel, kuid maailmale oleks väga vaja ökoloogilisi ja energiatõhusaid maju. „See kontseptsioon oli väga hea ja ma arvan, et seda peakski suurelt tegema. Võib-olla siit Eestist ongi see keeruline.“
    Strøm: internet on täis valesid
     Küsides majaäris osalevalt norralaselt Finn Juul Strømilt nii tema kui ka eestlaste äripartneri Jørn Tagge värvika ja kriminaalse mineviku kohta, väidab ta, et internet on Tagge kohta täis valeinfot.
    Ettevõttes The Green Holding Company algselt kaasa löönud Eesti ettevõtja Heiki Jürissaar ütleb, et ei tundnud küll varem Norra ajaloo suurima püramiidskeemiga tuntuks saanud Tagget isiklikult, kuid nõustub, et tal on kurikuulus minevik ning märgib, et kokku tulnud kirju seltskond oli ka üks põhjus, mis teda ennast pärast norrakate viiteid tema huvide konfliktile lõpuks ärist loobuma kallutas.
    Strøm aga ütles, et kõik, mis on Tagge kohta internetis kirjas, ei vasta tõele. „Oleme seda üleval rippuvat infot püüdnud muuta ei tea mitu korda. Tema juhtum jõudis Norras kõrgemasse kohtusse, kus kõik süüdistused ära langesid. Ainus, mida Norra apellatsioonikohus ütles, oli see, et Tagge ettevõtte juhina oleks pidanud asju paremini kontrollima. Ta pole kunagi vangis istunud, isegi mitte ühte tundi. Ma ei saa aru, miks valefaktidega lugudest on nii raske lahti saada. See juhtus 15 aastat tagasi ja see on täielik nonsenss,“ rääkis ta.
    Äripäeva käsutuses oleva 2010. aasta Norra kõrgema kohtu lahendi järgi määrati Taggele 2007. aastal kahe aasta ja kuue kuu pikkune karistus juriidilises keeles tõsise majanduskuriteo eest ja 2008. aastal Oslo ringkonnakohtus ühe aasta pikkune vangistus valeinfo levitamise eest eesmärgiga börsi mõjutada.
    Tagge esitas küll nende varasema astme kohtuotsuste peale kaebused, kuid kõrgem kohus arutas vaid karistuse määra küsimust, mitte süü küsimust, määrates Taggele lõplikuks karistuseks kahe aasta ja üheksa kuu pikkuse vangistuse, viieaastase ettevõtluskeelu ja kaheaastase keelu töötada juhtival ametikohal. 
    1miljard krooni ehk üle saja miljoni euro kaotasid investorid ühes Norra ajaloo suurimas finantspettuses.
    Legendaarne Norra pettus – T5PC
     T5PC ehk The 5 Percent Community oli Norra ettevõte, mis tegeles püramiidskeemi kombel raha kaasamisega.
    Selle asutasid 2000. aastal Jim Aleksander Anderson (end Jim Wolden), Chim Kjølner ja Andreas Grøstad. Tegevjuht oli Jørn Tagge.
    Firma kasvas tänu agressiivsele müügile kiiresti, esimesed hoiatused T5PCsse raha paigutamise kohta ilmusid juba 2002. aastal, kuid sinna üha rohkem raha pannud investorid kummutasid neid. Hiljem selgus, et firma ladvik pani investorite raha eest pidu ja osa rahast jõudis isegi kuritegelikku maailma. Mull lõhkes ja firma pankrotistus 2004. aastal. Teadaolevalt kaotas 50 000-80 000 sinna raha panustanut ligi miljard Norra krooni ehk üle saja miljoni euro, mis teeb sellest Norra ajaloo ühe suurima finantspettuse.
    Firma teenis raha peaasjalikult börsil ja börsi manipuleerimiseks investoritele valeinfo levitamises Tagget ka süüdistati ja selle eest määrati talle vanglakaristus. Kõige karmima karistuse sai samuti skeemis osalenud Henrik Ellefsen, uue nimega Henrik Onarheim.
    Allikad: VG; Wikipedia

    Harald Schioldborg on endine EASi ekspordinõunik Norras, kes juhib ka Eesti arhitektruuri- ja ehitusbüroo Novarc Norra rakukest.  Ta on seotud ka Eesti laevaehitusfirma SRC Group ASi Norra haruga.

    Stein Almar Larsen hakkas Eestis juba 1990ndatel Norrasse puitmaju vahendama ja viis sealsele turule ASi Kodumaja. Ta oli aasta lõpuni The Green Holding Company juhatuse liige.

    Arnbjørn Osmund Lærdal on arhitekt, keda tunneb Jürissaar juba aastaid, olles oma ehitusfirmaga kümmekond aastat Norra turul tegutsenud.

    Finn Juul Strøm on Eestis on pikalt toimetanud ja elab praegugi siin. Sajandi algul pälvis ta Eesti äriilmas tähelepanu bluffimisega, lubades muu hulgas osta Hansahouse OÜ omaniku ja juhina maksupettuse skandaalidesse sattunud Ernesto Preastonile kuulunud nn Preatoni Panga. Eestis ja Norras kinnisvara arendada ja siit maju Norra müüa lubanud Hansahouse jooksis paraku liiva ja on ammu kustutatud.

    Kusjuures Hansahouse’i juhatuses oli omal ajal koos Strømiga ka kinnisvaraettevõtjaja, Norra-Eesti kaubanduskoja auesimees Paal Juul Aschjem. Äripäev kirjutas mullu kevadel, et Tallinnas käivitatava talle kuuluva digirahaäri UBW coin kontseptsiooni autor on Norras põhja kõrbenud ja nime vahetanud endine võrkturundusärimees ja maksupettur Jim Aleksander Anderson (endise nimega Jim Wolden), kes oli Jørn Tagge juhitud võrkturundusäri T5PC asutaja.

    Jørn Ronnie Tagge on Green Holdingus ametis ka tegevjuhina. Ta on Norras kuulsust kogunud riigi ajaloo suurima püramiidskeemi taga olnud ettevõtte T5PC juhina. Pärast T5PC kohtuprotsesside lõpusirgele jõudmist pole Taggest Norra avalikkuses eriti kuulda olnud, kuid T5PC skandaali mäletavad norrakad hästi.

  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Lõpule on viidud Indrek Kasela tagasi astumine PRFoodsi juhi kohalt ja tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest, selgub börsiteatest.
Lõpule on viidud Indrek Kasela tagasi astumine PRFoodsi juhi kohalt ja tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Eesti üks rikkamaid naisi avas Tallinna kesklinnas uue äri
Endine Moskva ametniku abikaasa ja Eesti üks rikkamaid naisi Tatjana Rose (varem Liksutova) vabanes oma restoraniärist ja avas uue ettevõtmise otse Gianni restorani kõrval.
Endine Moskva ametniku abikaasa ja Eesti üks rikkamaid naisi Tatjana Rose (varem Liksutova) vabanes oma restoraniärist ja avas uue ettevõtmise otse Gianni restorani kõrval.