„Krüptoraha ma euro vastu vahetada ei kavatse“

Delovõje Vedomosti rääkis Liina Laas-Billsoniga tema strateegiatest ja õppetundidest krüptomaailmas.

Mul on ripple, bitcoin, IOTA, EOR, ethereum, bitcoin cash. Praegu ma hoian silma peal uutel ICOdel.

Ei, ma liigutan neid kogu aeg. Kui osalen ICOs ja tokeni hind hiljem tõuseb, siis niipea, kui leian, et hind on piisavalt kõrge, vahetan ma tokenid bitcoini või ethereumi vastu – juhul, kui need pole sel hetkel tõusnud. Siis ma ootan, kuni bitcoin ja ethereum kallinevad ja kannan raha väikestesse tokenitesse, mille hinnal ma näen tõusuvõimalust.

Ootan, kuni tokeni hind tõuseb ja siis müün. Kui hind uuesti langeb, ostan seda jälle.

Oi, see on keeruline…

Näiteks IOTA ICO oli 2015. aastal. Oktoobris oli tokeni hind 30 senti, detsembri lõpus 4 dollarit.

Jaa. Ma jälgin, kuidas hind liigub ja millise aja jooksul. Kui hind kukub alla dollari ja püsib seal teatud aja, siis on selge, et tasub osta - aga näiteks 3 dollari peal müüa.

Praegu on selleks kehv aeg. Ma muidugi tõstan vara ühest kohast teise, aga vahetada krüptovaluutat euro vastu lähiajal ei kavatse.

Ei.

Seda räägitakse juba pikka aega ja ilmselt jäädaksegi rääkima. Bitcoini põhiline kasutus on praegu store of value ehk investeeringud. Maksevahendina see ei tööta, sest komisjonitasud on liiga kõrged. Kuid töötatakse selle kallal, et seegi probleem lahendada. Näiteks võib selliseks lahenduseks saada Lightning Network. Bitcoin ei seisa paigal, pidevalt ilmub uusi arendusi, nii et vaevalt see lähiajal välja sureb.

Jaa, aga siiski tasub vaadata, kas sellel lehel väljakuulutatud krüptovaluuta kapitaliseerimine on ka päriselt olemas. Kui on välja kuulutatud, et kapitaliseerimine on 5 miljardit dollarit, siis tasub hinnata, kas ettevõte on seda ka väärt. Kas ka tegelikult võib ta perspektiivis maksta 5 miljardit.

Börsilt on kõige odavam. Coinbase on neist kõige populaarsem börs. Tõsi küll, sel on kõrged komisjonitasud, aga sealt saab krüptovaluutat osta ürpris kiiresti. Praegu on põhiprobleem selles, et nõudlus on nii suur, et näiteks eurode eest krüptovaluuta ostmiseks pead saatma neile oma dokumendid – kõik need KYC ja IMLi regulatsioonid. Soovijaid on palju. Suvel kulus mul Krakeni börsil enda kinnitamiseks kuu aega. Kujutage ette, et te tahate osta 3000 euro eest bitcoini. Möödub kuu, hind on juba 5000 juures.

Krüptovaluutat võib osta ka peer-to-peer platvormidelt ehk siis teistelt inimestelt. Seejuures tagavad platvormid, et müüja ei haihtu rahaga pärast seda, kui talle on ülekanne tehtud. See on kindlasti kõige kiirem variant.

Börse mina ei usaldaks. Sinna murtakse sageli sisse, need lähevad pankrotti. Kui sa iga päev ei kauple või kui arvel on suur summa, siis on mõistlik osta vastav rahakoti-riistvara, kas Ledger Wallet või TREZOR. Ja hoida oma vara kindlas kohas. Kindlasti on vajalik ka backup, kirjutada paberile koodid, mida on vaja tuvastamiseks. Ja nende paroolide hoidmine pilves on halb mõte. Kõige parem, kui need on väljaspool internetti ja ka neist tuleb teha mitu koopiat.