Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rajatiste ehitus tegi ootamatu kasvu

Statistikaameti teatel ehitasid Eesti ettevõtted tunduvalt rohkem rajatisi kui aasta varem, kuid TREV-2 juht Sven Pertens ei näe, kust selline kasv tulla võis.

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted eelmisel aastal Eestis ja välisriikides kokku 2,5 miljardi euro eest, mis oli 18% rohkem kui 2016. aastal. Hooneid ehitati 1,6 miljardi ja rajatisi 846 miljoni euro eest. 2016. aastaga võrreldes ehitati hooneid 14% ja rajatisi enam kui neljandiku võrra rohkem.

„Mingisugune elavnemine toimus, aga kui nüüd keegi ütleb, et see on 846 miljonit ja üle neljandiku rohkem kui aasta varem, siis turul olijana ei näe, kuhu see maht keskendub,“ ütles teedeehitusettevõtte TREV-2 Grupi juht Sven Pertens rajatiste ehitusmahu kohta. Ta märkis, et maanteeameti eelarve ei suurenenud märkimisväärselt ja ka Tallinna linna tellimustes ei olnud niivõrd suurt mahu kasvu.

Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes kasvas ehitusmaht 23%.
Ehitusmaht suurenes teist aastat järjest.

„Mingisugused korterelamute arendused, millega kaasneb mingi infrastruktuuri ehitus, ja niisugused eratellimused kindlasti suurenesid, aga ütlen ausalt, et turul olijana mina kahtlen selles statistikas,“ lisas ta. Pertens ütles, et kui vaadata näiteks suuremate tee-ehitajate käivet, võis seal olla keskeltläbi kümneprotsendiline tõus, aga kust võis tulla rohkem kui neljandiku võrra kasvamine ja kes neid töid teeb, ei osanud ta öelda.

Pertens nentis, et kui statistikaameti statistika ei ole mitte teostuspõhine, vaid lepingute sõlmimise põhine, võib see maht isegi reaalne olla. „Näiteks TREV-2 sõlmis lepingu Kose–Ardu teelõigu ehituseks Tartu maanteel, selle lepingu rahaline maht oli üle 40 miljonit euro, samas aastal 2017 tehti sellest mahust 4–5 miljonit eurot. Nüüd ongi küsimus, kas see statistika võtab arvesse selle 4–5 miljonit või siis selle mahu, mis turule tuli, aga mis tegelikult tehakse järgneva kolme aasta jooksul," selgitas ta. „Kui me lähtume sõlmitud lepingutest, siis võibki niisugune tõus olla, kuna eelmisel aastal sõlmiti päris mitu suurt lepingut."

Keskendutakse elavnenud koduturule

Möödunud aasta statistikas oli märkimisväärne ka see, et välisturgudel tegutsevevate ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes eelmisel aastal 2016. aastaga võrreldes 21 protsenti. Välisriikides tehtud ehitusmahu osatähtsus kogu ehitusmahus oli 2017. aastal 8%, aasta varem 11%. „Kui on tööd koduturul, siis alati on mõistlik kõigepealt tegeleda koduturuga ja siis selle järel vaadata välismaale,“ sõnas selle kohta Pertens.

Pertens tõdes, et elu on näidanud, et riikides, kuhu Eesti ehitusettevõtjaid oma teenuseid ekspordivad, on kohalikud tegijad ja keegi ei oota, et välisriigi ettevõte tuleks ja teeks seal mingisugused tööd ära, sest kõik tahaksid seda ise teha. „Ehitusteenuse eksport ei ole kindlasti lihtne, see eeldab põhjalikku turu tundmist ning arvestatavat rahalist ressurssi, et sealsel turul püsida. See on tõsine ettevõtmine.“

Tänavuse aasta kohta ütles Pertens, et see tõotab tulla sarnane eelmisega. „Eks turul olijad loodavad muidugi väikest kasvu, aga mingit väga arvestatavat hüpet näha ei ole. Välja arvatud juhul, kui saaks käima need tehnovõrkude ehituse projektid või veemajandusprojektid, millele väidetavalt on Euroopa Liidu abiraha olemas, aga mis on kasutamata ja mida siis ei ole saadud käima. Seal võib tekkida mingisugune tõus ja tõenäoliselt ka elektriehituses, aga muus osas võiks arvata, et on suhteliselt sarnane eelmise aastaga.“

Uut pinda tuleb aina juurde

Kuuendat aastat on kasvutrendis uute eluruumide ehitus. Ehitisregistri andmetel lubati 2017. aastal kasutusse 5890 uut eluruumi – 1158 eluruumi rohkem kui aasta varem. Nii nagu eelmistel aastatel asub suurem osa valminud eluruumidest Tallinna, Tallinna lähiümbruse ja Tartumaa korterelamutes. Enim on vastvalminud eluruumide seas kahe- ja neljatoalisi eluruume. Mullu valminud eluruumide pind on keskmiselt 92 ruutmeetrit.

Nõudlus uute ja hea asukohaga ning kvaliteetsete elamispindade järele on endiselt olemas. 2017. aastal väljastati ehitusluba 7877 eluruumi ehitamiseks, mis on võrreldes varasema aastaga ligi kolmandiku võrra rohkem. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Mitteelamuid lubati mullu kasutusse 1251 kasuliku pinnaga 804 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao-, tööstus- ja kontoripinda. Võrreldes 2016. aastaga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Ehitusettevõtted ehitasid 2017. aasta IV kvartalis omal jõul 680 miljoni euro eest, mis oli 2016. aasta IV kvartaliga võrreldes 16% rohkem. Suurenes nii hoonete kui ka rajatiste ehitusmaht.