Eesti betoonimeeste vilgas kestavahetus Rootsi turul
„Üle lastud“ peatöövõtjad ja töölised, laokil objektid – see on partnerite ja töötajate kogemuse põhjal Via Betooni korduv käitumismuster.
Priit Laia, Kevin Vikati ja Viktor Kuriku nimele taanduv ehitustegevus on mõne aasta jooksul vahetanud juriidilisi kehasid nagu sisalik. V Betoonitööd nime all alustanud firmast kasvas välja Via Betoon Eesti OÜ. Praegu ollakse Via Betoon Swedeniks kehastununa tegev Rootsis. Oma järge ootab Via Betoon Norway.
Tunnistajate jutu põhjal toimitakse sama skeemi alusel: tellijale tehakse ülisoodne pakkumine, peatöövõtjalt saadakse vajalik summa ja brigaad võibki käised üles käärida. Esmapilgul on kõik ilus nagu filmis, kuni ühel hetkel saab otsa raha ja koos sellega edasine motivatsioon. Lõppfaasis on rahaliste ja lepinguliste kokkulepete täitmise asemel vähem tülikas firma pankrotti lasta ja uue nime all alustada.
Jutu toetuseks vahetus 5. veebruaril ka Via Betoon Swedeni tegevjuhtkond – Priit Laia asemele astus firmade matjana tuntud Hillar Talts.
Raha kaob ja tööd tegemata
Samuti Rootsis tegutseva Eesti ehitusehitusettevõtja Sven Maschorovi pilku püüdis Via Betoon 2015. aastal. Toona konkureeriti samale objektile.
„Tegime objektile sisuliselt omahinnaga pakkumise. Nende pakkumine oli meie omast 30-40 protsenti veel soodsam. See tekitas kohe küsimuse, kuidas on võimalik selliste näitajatega ellu jääda. Kõik viitas maksupettusele,“ avas Maschorov kaarte.
Aasta hiljem oli V Betong AB nimeline ühing aktsioonis. Sedapuhku Stockholmi Nacka ja Huddinge linnaosa elamuehituses. Huddinge objekti peatöövõtjal, Nordeconi tütarettevõttel Swencn ABl on koostööst meenutada vaid halba. Via Betooni kui alltöövõtja vastutus oli korterelamu garaaži sissesõit ja selle tugimüürid. Projektijuhi Olev Mõtshärgi sõnul jättis soovida kogu töö kvaliteet. Ehitusnõuetest need mehed suurt ei teadnud. Veel vähem vastutusest. Peale nädalatepikkust pommitamist telefonikõnedega saadeti lõpuks keegi parandusi tegema, kuid lõpuks tuli töö ise ümber teha.
Kuna leping nägi ette, et osa rahast eraldati alltöövõtjale tööde käigus, kaasnes Swencnile otsene rahaline kahju. Teiseks ilmestasid betooniseppade tegevust pidevad probleemid töötajatega ja korralagedus tööde juhtimises.
„Nad ei maksnud töötajatele. Mehed käisid meie juures raha küsimas. Ühe osa lepingujärgsest summast kandsime Via Betoonile üle tööde kestel. Sellest pidid nad maksma ka palgad. Oleks me aimanud, et nad sellist tööd teevad, poleks me lepingut sõlminud. Üks osa rahast jäi reservi, mille pidime üle kandma peale tööde valmimist. See oli meie ainus kompensatsioon,“ rääkis Mõtshärg.