Ettevõtjad aitavad käivitada filantroopiafondi

Krimelte omanik Jaan Puusaag on olnud aastaid Heateo nõukogus ning projektide nõustamise juures. Nüüd jõudis kätte aeg aidata projekte ka jõuga, sõnas ta.  Foto: Eiko Kink
Urmo Andressoo • 28. veebruar • 3 min
Jaga lugu:

Heateo Sihtasutuse juhtimisel ning kohalike tuntud ettevõtjate toetuste abil loodud Mõjufond asub rahastama projekte, mis suudavad elu Eestis paremaks muuta.

Kolmapäeval käivituvasse fondi on oma panuse andnud kaksteist eraisikut ja neli ettevõtet. Fondi toetajate seas on näiteks Krimelte OÜ omanik Jaan Puusaag, ettevõtja ja kirjanik Armin Kõomägi, ettevõtja Karli Lambot ning Fontese juhtivpartner Külli Lilleorg. Praegu on ainult Eesti eraisikutelt ja ettevõtjatelt kogutud fondi suurus 370 000 eurot.

Fondi loomise idee tuli Heateo Sihtasutuse tegevjuhi Pirkko Valge sõnul teistes riikides tegutsevatest sarnastest fondidest. „Heategevus on Eestis viimastel aastatel kasvanud ning aina enam inimesi on valmis annetama. Rääkides ettevõtjatega, saime aru, et aeg on küps ja ettevõtjad on valmis koos panustama ka keerulisemate probleemide lahendamisse,“ kirjeldas Valge.

 

"See tundub hästi paljulubav süsteem, kuidas eraraha toel sotsiaalseid start-up'e toetada. Konkreetne fond, konkreetne juhtkond ja väga professionaalne juhtimine. See kõik on hästi oluline," selgitas Armin Kõomägi põhjuseid, miks otsustas fondi panustada.

 

Konkreetset valukohta, mis Kõomägi arvates Eestis enim leevendust vajaks, tema sõnul ei ole. "Näen, et maailm koosneb ikkagi miljonist pikslist. Ei ole nii, et on kaks suurt probleemi ning kui need ära lahendame, oleme kõik õnnelikud," rääkis ta. Probleeme on igal pool, tõdes ta ja lisas, et tuleb toetada projekte, millel on võimalikult suur mõju ning mida veab võimalikult tugev tiim.

 

"Oli aeg lisada nõule ka jõud," tõdes Krimelte omanik Jaan Puusaag, kes on olnud pikka aega Heateo Sihtasutuse nõukogus. Puusaag selgitas, et kui varem toetas Heateo SA projekte juhtimise ja nõustamise abil, siis nüüd panustatakse ka rahaliselt. Head mõtted rahapuuduse pärast riiulisse ei jää, märkis ta.

 

"Olen olnud Heateo SA nõukogus ligi kümme aastat. Selle käigus on selgeks saanud, et heateguses saavad olla edukad ettevõtmised, kus on panustamas täiskohaga meeskond. Heategevust ei ole võimaik efektiivselt teha muu tegevuse kõrvalt," möönis Puusaag, kes kavatseb fondi panustada nii palju, kui on muude tegemiste kõrvalt võimalik.

 

Suuremaid valukohti, mida fond lahendama peaks, ei ole Puusaagi sõnul tema asi öelda. "Need algatused peavad tulema altpoolt. Sealt, kus valu on," tõdes Puusaag ja märkis, et ainult avatud fond saabki seda ära tunda ning nii oma maksimaalset mõju tagada.

Esialgu on fondil plaanis toetada kolme aasta jooksul 4-6 projekti. Valge sõnul soovitakse esimese kolme aastaga tõestada mudeli mõjusust ühiskonda tagasi panustamisel. Fondi planeeritud maht on 500 000 eurot. Kuigi fondi tegevust juhib Heateo Sihtasutus, saavad toetajad valida hindamiskomiteesse oma esindajad ning seeläbi ka osalusprotsessis kaasa rääkida.

Konkreetsele valdkonnale fond ei keskendu – kandideerima oodatakse algatusi alates haridussektorist kuni keskkonnani. Tähtis on vaid see, et algatused suudaksid oma mõju mõõta. „Oluline põhimõte on see, et fond ei oota tootlusena tagasi mitte tulu, vaid ühiskondlikku muutust – et keerulised probleemid leiaksid lahenduse,“ selgitas ta. Algatused on oodatud fondi toetusele kandideerima alates märtsist. Sealhulgas on ka oodatud juba pooleliolevad projektid. „Kõige olulisem kriteerium algatuse toetamisel on tema potentsiaal lahendada mõjusalt olulist ühiskondlikku probleemi,“ selgitas Valge.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt