Peaprokuröri piinama jäänud juhtumid

Artikkel

- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 5. märts 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Peaprokuröri piinama jäänud juhtumid
Peaprokurör Lavly Perling rääkis usutluses Äripäevale majanduskuritegevuse olemusest, selle vastu võitlemise tagamaadest ja prokuratuuri senistest võitudest, aga tõi välja ka valdkonna, mille lahendamata juhtumid on teda piinama jäänud.
Perlingi sõnul käivad majandus, majanduskuriteod ja nende vastu võitlemine käsikäes. „Näiteks kui meil oli majandusbuum, siis sellele järgnesid pankrotid ja seejärel tulid pankrotikuriteod,“ rääkis ta. „Kui Eestisse tuli võimalus kasutada Euroopa Liidu raha, siis mingisuguse ajalise nihkega väljendus see ka soodustuskelmuste kuritegudes,“ lisas ta. Need kaks valdkonda – PRIA ja EASi pettused ning pankrotimeistrid ja likvideerijad – on olnud viimased kolm aastat prokuratuuri majanduskuritegude prioriteedid. Nüüd on lisandumas kolmas valdkond.
Ei ole sellist asja, et meil on tagataskus must nimekiri, kust me viie aasta jooksul soovime nimesid maha kriipsutada.
Lavly Perling
pankrotimeistritest
Perling ütles et kübermaailmas on palju kuritegusid, sealhulgas majanduskuritegusid. „Neis tulevad korraga kõik raskused esile. Näiteks see, kuidas kuritegu üldse avastada ning kuidas üles leida ja kohtukõlblikuks teha digitõendid,“ selgitas Perling. Fakt on aga see, et tehnoloogia areneb ja ka kurjategijad liiguvad üha enam koos ühiskonnaga digitaalsesse maailma. „Seda peab teadvustama ja sellega peab tegelema,“ ütles peaprokurör. Ka politsei- ja piirivalveamet on öelnud, et üks selle aasta tähtsamaid ülesandeid on küberkuritegevuse vastu võitlemine.
Sihikul pankrotimeistrid
„Muidugi ma pean ütlema, et majanduskuritegude vastu võitlemine on läinud ajas paremaks,“ ütles Perling ja meenutas, et kolm aastat tagasi peaprokuröri ametikohale astudes ütles ta, et tema jaoks on kõige tähtsamad küsimused majandus ja lapsed. „Kuid kas võitlus on olnud nii hea kui ma lootsin, siis arvan, et ei ole. On veel kõvasti arenguruumi,“ tunnistas Perling.
Tema sõnul on majanduskuritegude vastu võitlemisel oluline õigesti sihtimine. „Tuleb kuulata erasektorit ja tuleb aduda seda, kuhu tuleb riigi ressurss suunata,“ selgitas ta. Just sel põhjusel ütleski riigiprokuratuur üle-eelmisel aastal, et võtab sihikule pankrotimeistrid. Erasektor oli pikki aastaid rääkinud, kuidas ebaseaduslik ettevõtete maksejõuetusse viimine, likvideerimine ja võlgade maha jätmine rikuvad ausat ettevõtluskeskkonda.
Praeguseks on võitluses pankrotimeistritega prokuratuuril ette näidata pankrotimeistrite Rein Lossi ja Kalev Sakjase süüdimõistmine. „Esimesed asjad on tulnud avalikkuse ette, kuid neid asju tuleb veel,“ kinnitas Perling. Kui pikk maa veel minna on, et plats pankrotimeistritest täiesti tühjaks saada, Perling öelda ei söandanud. „Numbri välja ütlemine oleks libe tee,“ ütles ta. „Ja ei ole sellist asja, et meil on tagataskus must nimekiri, kust me viie aasta jooksul soovime nimesid maha kriipsutada,“ lisas ta. „Sel aastal ootame veel neid lugusid, kus meil on töövõidud ette näidata,“ sõnas Perling.
Soodustuskelmustes plats puhtam
Ausat konkurentsikeskkonda rikuvad ka maksukuriteod, ent see on Perlingu sõnul üks valdkond, mis hakkab ise vaikselt puhastuma. „Inimesed saavad aru, et makse peab maksma,“ ütles ta.
Kindlalt julgeb Perling väita, et soodustuskelmustega on seis selgelt parem kui paar aastat tagasi. „Esiteks on meil ette näidata juhtumeid, kus on inimesed soodustuskelmuses süüdi mõistetud, muu hulgas lausa kuritegevuslike ühendustega. Teiseks oleme neist juhtumitest tagasi saanud ka raha,“ rääkis ta.
See aga ei ole Perlingi sõnul ainult prokuratuuri töötulemus. „Üksinda ei tee mitte keegi midagi ära,“ rõhutas ta. „Ükspuha mis kuriteo vastu võitlemisest me räägime, suuremal või väiksemal määral peab tegema koostööd,“ selgitas ta ja lisas, et soodustuskelmuste lahendamisel tehti koostööd näiteks EASi ja PRIAga. „Parim viis soodustuskelmuste vastu võidelda on see, et kontroll on nii tugev, et raha ei lähegi pettustega välja,“ ütles ta. Justiitsministeeriumi kriminaalstatistika järgi vähenes eelmine aasta registreeritud soodustuskelmuste arv 55%.
Rohkem kui varem. Aga tahaks rohkem
Perling tunnistas, et aeg-ajalt toimuvad muudatused aeglasemalt, kui prokuratuur tahaks. Olgu selleks menetluspraktika, kompetentsitõus uurimisasutustes või midagi muud. Samuti võtavad raskete kuritegude mahukad uurimised aega.
Loomulikult võiks Perlingi sõnul alati ressurssi rohkem olla, ent see ei tähendaks ilmtingimata, et rohkemate uurijate ja prokuröridega tehtaks kõike mitu korda kiiremini. „See on alati proportsiooni küsimus. Kui meil oleks kümme uurijat ja viis prokuröri, tuleks lihtsalt veel rohkem majanduskuritegusid välja. Oleks neid 20 korda rohkem, tuleks veel rohkem kuritegusid välja. Olulisem on teha valik selliste menetluste kasuks, mille positiivne mõju on kõige suurem,“ rääkis ta.
„Kuulan neid etteheiteid, millega süüdistatakse prokuratuuri aegluses, kuid ma tean, et statistiliselt ei vasta see tõele,“ lisas Perling. Näiteks kui kolm aastat tagasi lõpetati mõistliku menetlusaja möödumise tõttu 22 kuriteoasja, siis eelmisel aastal oli selliseid asju vaid üks. „Mõni võib-olla loeb seda artiklit ja mõtleb, et mida see peaprokurör räägib – olen 3-4 aastat lahendust oodanud. Ja ongi kahjuks selliseid halbu lugusid ka, aga suures pildis on menetlus üha kiirem ja üle kahe aasta kestvad menetlused moodustavad koguarvust vaid murdosa,“ ütles ta.
Perling tõdes, et arenguruumi on alati. Näiteks annaks ära kasutada rohkem tehnoloogilisi lahendusi, teha toimikutega vähem topelttööd. Seda kõike Perlingu sõnul ka juba tehakse – kasutatakse digitaalseid tõendeid, tehakse koostööd kannatanute esindajatega, advokaatidega on sõlmitud kokkulepped, kuidas vähendada neile antavat materjalide hulka nii, et kaitseõigus oleks siiski täielikult tagatud jne. See aga nõuab üheaegselt nii harjumuste kui ka mõningate seaduste muutmist.
3,5miljonit eurot kriminaaltulu sai prokuratuur tagasi mullu. See on üle 1,5 miljoni euro rohkem kui aasta varem.
Piinama jäänud juhtumid
Perling märkis, et tal on hea meel, et prokuratuur on hakanud rohkem tähelepanu pöörama kriminaaltulu avastamisele. Eelmisel aastal sai prokuratuur kriminaaltulu tagasi 3,5 miljonit eurot. „Minu arvates on seda kindlasti vähe, kuid samas on seda rohkem kui eelmisel aastal,“ ütles ta. Perlingi sõnul peab täna majanduskuriteo asjade pärast alati ka vaatama seda, kas ja kui palju on kriminaaltulu võimalik saada. „Menetleda majanduskuritegusid ainult menetluste pärast ilma, et kannatanud oma raha tagasi saaks… ma ei taha öelda, et see on tühi töö, aga on oluline, et võimalusel saaks keegi talle tehtud kahju tagasi,“ ütles ta.
Kuigi prokuratuuril on töövõite ette näidata nii korruptsiooniasjades, pankrotimeistrite ja ka soodustuskelmuste valdkonnas, loodab Perling, et veel on vara suurimatest võitudest ja kordaminekutest rääkida. „Äkki on veel kõige suuremad asjad ees,“ ütles ta.
Küsimuse peale, millised juhtumid on teda peaprokuröri ametis olles enim piinama jäänud, jäi Perling esmalt mõtlikuks. „Ma ei ütle konkreetseid juhtumeid, kuid vaevama on jäänud mõned lastega seotud kuriteod, lähisuhte vägivallad,“ vastas ta. Perlingi sõnul tuleb lähisuhte vägivalla vastu võideldes muuta praktikat selliselt, et tõenditeks poleks vaid kannatanu sõnad, vaid ka muud tõendid. „See on valdkond, kus ma näen, et mõnikord anname liiga kergesti alla,“ tunnistas ta.

22. september 2015. Riigiprokuratuuri majas Toompeal. Loetletakse üles Edgar Savisaarega seotud altkäemaksujuhtumites osalenute nimed ning vastatakse ajakirjanike küsimustele.Foto: Eiko Kink
Prokuratuur peaks kaitsma ka erasektorit, mitte ainult ennast
Riik tegutseb tublisti riigi enda korruptsiooniga ehk juhtumitega, kus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikud on varastanud riigi raha. Kuid riik ei peaks kaitsma ainult seda, kui varastatakse inimeste poolt riigi kätte usaldatud raha, vaid ka seda, kui varastatakse seda raha, mis on usaldatud ettevõtete või inimeste kätte. See pool on minu arvates täiesti unaruses.
Teeb nukraks, et kui üks niinimetatud ettevõtja varastab korraliku ettevõtja tagant miljoni või mitu, siis riigil pole ressurssi sellega tegeleda. Tõsi, prokuratuur on viimastel aastatel väitnud, et hakkavad selle küsimusega tegelema. Paraku näitab praktika, et üle poolte erasektori varguste puhul ei taheta üldse menetlust alustada ja kui seda lõpuks ikka tehakse, siis pannakse toimik kõige alumisse sahtlisse.
Oleks aeg areneda. Praegu on näiteks trööstitu olukord, kus kui enamusaktsionär varastab midagi seltsist ehk vähemusaktsionäri tagant ja prokuratuur lõpetab asja ära, siis ei ole võimalik seda otsust isegi edasi kaevata. Varga vastu tsiviilkohtusse minna ei ole efektiivne.
Ega ma prokuratuuri süüdista – kui pole raha, siis pole. Kuid meil pole ka seda võimalust, et saaksin näiteks ise palgata oma raha eest uurija ja prokuröri, näiteks makstes vastavat riigilõivu, kes asja ikka ära menetleks. See on poliitilise tahte taga kinni ja ega tunnistata ka, et probleem üldse olemas on. Riigil ja prokuratuuril on ju väga raske öelda, et on küll asju, mis on kriminaalkuriteod, aga mida nad ikkagi ei menetle.
Jaanus Mody,
COBALT Eesti juhtivpartner

Prokuratuur teeb näidispoomisi
Arvan, et sellise mahuga, mis olukord meil majanduskuritegu turul on, pole mitte keegi võimeline tegelema. Olgu see prokuratuur, majanduskuritegude büroo või kes iganes. See maht on lihtsalt nii suur, et isegi kui ühel ilusal päeval otsustatakse, et tehakse ombudsmani institutsioon – mis muide Soomes toimib väga hästi – siis ma ei usu, ka see organisatsioon suudaks meie majanduskuritegude mahuga toime tulla.
See, et prokuratuur on pankrotimeistrid on luubi alla võtnud, on muidugi väga tore. Pankrotimenetlus on paraku siiski väga marginaalne osa sellest, mis toimub. Eestis ei nähta, et pankroti kohtusse viimine on mõistlik – seda peetakse raha põletamiseks. Ettevõtteid hääbub tohutult palju. Inimesed ei hooma olukorra tõsidust.
Ma tean, et prokuratuuri põhimõte on teha 2-3 poomisnäidist aasta peale, et hirmutada teisi niimoodi mitte käituma. Kuid see tähendab, et näidispoomisi peab iga natukese aja tagant jälle uuesti tegema.
Mul ei ole võlausaldajate liiduga olnud võimalust midagi väga peale teavitustöö ära teha. Ma ei ole saanud riigilt toetust, et teeks siis midagi lõpuks ära. Näiteks maksejõuetusrevisjon, mis teeb siiamaani midagi aastast 2015, pole siiamaani mitte midagi ära teinud. Ega olukord paremaks ei lähe – ainult hullemaks.
Marie Rosin,
Eesti Võlausaldajate Liidu juht
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Korruptsioon
Hetkel kuum