Pankade kirvetöö peletab investorid eemale

Artikkel

- Uudised
- Liisa Rebane
- 14. märts 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pankade kirvetöö peletab investorid eemale
Välisinvestorite võimalus Eestisse raha paigutada on pea võimatuks tehtud, räägivad siinsed ettevõtjad.
"Eesti pangad on võtnud selge kursi vähendada mitteresidentide protsenti,“ ütles ettevõtja Allan Martinson. Mõnest põhjusest on tema sõnul võimalik hästi aru saada, kuid on probleem: "Põhimõtteliselt võetakse kõiki tuimalt ühe reegliga, vaatamata firmade tausta,“ ütles ta.
Arsenal Center OÜ juhatuse liige Aadu Oja tõdes, et mitteresidentide investeeringutest Eestisse ei saa enam üldse rääkida. "Meie kogemusel on põhimõtteliselt võimatu sujuvalt teha asju isegi ühe pangagrupi sees näiteks Tallinnas ja Riias,“ ütles ta.
Viimastel aastatel on jõustunud mitmed siseriiklikud ja rahvusvahelised regulatsioonid, mis seavad pankadele kohustuse rakendada täiendavaid hoolsusmeetmeid.
Mitteresidentide puhul on ärisuhte alustamise või jätkamise eelduseks ettevõtte tugev seos Eestiga. Lähtume Eestiga seose hindamisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest, millest tulenevalt peab pank hindama oma majandustegevusega seotud riske.
Seadus sätestab riskikategooriad, mida tuleb minimaalselt arvesse võtta riskide hindamiseks ja analüüsimiseks ning mis on aluseks riskihinnangu koostamisel: 1) klientidega seonduv risk; 2) riikide või geograafiliste piirkondade või jurisdiktsioonidega seonduv risk; 3) toodete, teenuste või tehingutega seonduv risk; 4) kohustatud isiku ja klientide vaheliste suhtlus- või vahenduskanalitega või toodete, teenuste või tehingute edastamiskanalitega seonduv risk.
Kehtib riskipõhine lähenemine ja riskide hindmaine on individuaalne.
Allikas: Swedbank
Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni juhatuse liige Lauri Isotamm avaldas sel teemal pahameelt sotsiaalmeedias. „Laiemale avalikkusele tuleb ehk üllatusena, et juba umbes aasta jagu ei saa mitteresidendid Eestis enam sisuliselt pangakontosid avada, ei raha ega väärtpaberite jaoks. Ma ei räägi siin kahtlastest Venemaa firmadest või Põhja-Korea krüptokauplejatest, jutt käib ka suurtest, tuntud valgetest Lääne ettevõtetest.“
Pankadel puudub kompetents
Martinson kinnitas, et on kokku puutunud olukordadega, kus välisinvestor on Eestis pangakonto avamisega hätta jäänud. Tema sõnul on pankadel lihtsam olla konservatiivne. „Ma kahtlustan, et Eesti pankadel ei pruugi olla ka täit kompetentsi, et tuvastada maailmas tuntud tegijaid, näiteks mõnda riskikapitalifondi,“ ütles ta.
Martinson selgitas, et klientide tausta kontrollimine ja rahapesu tõkestamine on vajalik, aga tema meelest on mindud sellega äärmusesse. „Eesti pangad on väikesed ja teevadki teinekord kirvetööd,“ arvas Martinson.
Tema sõnul on pankadel nii moraalne kui ka sisuline kohustus majandusele kaasa aidata. "Nad ei ole lihtsalt riigiasutused, mis hoiavad registreid. Noh, nad peavad ka kasumit teenima. Ja kasumit teenib siis, kui majandus kasvab,“ ütles Martinson. Selles mõttes on praegune poliitika tema meelest lühinägelik.
Olukord on keeruliseks tehtud
Ka Isotamm rõhutas, et karmid meetmed rahapesu tõkestamiseks on mõistlikud ja arusaadavad. "Aga need on viinud turutõrkeni. Pankadel ei ole motivatsiooni mitteresidente teenindada, ilma selleta aga jääb meie majanduse masin varem või hiljem kriginal seisma,“ selgitas Isotamm.
Martinsoni sõnul on juba palju lihtsam teha ettevõte väljaspool Eestit, kus on ka õigusruum investoritele tuttavam – paljud ettevõtted asutavad end pigem näiteks USAs või Suurbritannias, kus on investoril kergem luua pangaarve ja väärtpaberiarve. Viimane tähendab tema sõnul seda, et Eestisse ei looda tehnoloogiaettevõtete peakortereid ja ei tehta siin põhiregistreeringuid.
„Kui see on valitsuse ja panganduse eesmärk, siis tulekski nii välja öelda, et ärme teeme neid siia ja ongi kõigile lihtsam,“ ütles ta. Martinsoni sõnul tekib segane olukord, kui ühelt poolt üritatakse Eestisse ettevõtteid meelitada ja teiselt poolt ootavad panganduses takistused. Tema meelest pole need kaks asja sellises seoses, nagu peaks olema.
Martinson leidis, et valitsus peaks otsustama, milline riik me tahame olla. "Ei saa olla, et riigi kaks haru ajavad täiesti vastandlikku poliitikat,“ sõnas ta.
Oja hinnangul on ka residentide elu pankade tõttu üsna keeruline. „Õhtul teleka ees telefonis istudes registreerid uue ettevõtte umbes 10 minutiga ning hommikuks on teade postkastis, et uus osaühing on registreeritud. Aga pärast seda panka kontot avama minnes võib kuluda päevi,“ ütles ta. "Kui pangaametnik sulle veel kahtlustavalt otsa vaatab ja tõsise näoga küsib, mis on pangakonto avamise eesmärk, siis on tunne, nagu oleks halba romaani sattunud,“ kirjeldas ta.
Lihtsad lahendused aitaks
Martinson leiab, et probleemile on lihtsaid lahendusi, näiteks väärtpaberikontode lahti ühendamine pangakontodest, et väärtpaberikonto avamiseks ei peaks pangakontot avama. Seda pakub lahenduseks ka Isotamm.
"Meil on vaja lahendusi. Radikaalne vaade on, et Eesti Pank võiks ise hakata teenindama usaldusväärseid mitteresidente," ütles ta.
Martinson tõdes, et probleem on päevakajaline ka mujal maailmas, aga Eesti on miskipärast asjaga eriti usinasti tegelema hakanud. Kuid investoril, kes mõtleb Eestisse tulemisest, on tema hinnangul niigi palju raskusi. Kui ei saa ka pangakontot avada, on välisinvesteeringute tulek siia tema arvates kindlasti piiratud.
Läti-sarnased juhtumid teevad ettevaatlikuks
Olen selle teemaga kokku puutunud majandusministriks olles. Tol ajal arutasime, mida teha, et meelidata Eestisse ettevõtteid e-residentsuse programmiga.
Kindlasti on ohukohti, mis panku ettevaatlikuks teeb, näiteks juhtumid Lätis. Olen kindel, et Eesti majandusruum on valvatud, et need, kellel peakski olema rahapesu või muud sarnased mõtted, siis sellega tegeletakse. See ei peaks aga majandust selleni viima, et põhjendatud äriplaaniga mitteresidendid ei saaks Eestis investeerida, uusi töökohti ja ettevõtet luua ning teenuseid osutada. Eesmärk peaks olema püüelda liberaalse avatud majanduse suunas.
Kristen Michal,
Reformierakonna Tallinna piirkonna juht
Pole vajagi panka
Kindlasti on pangad võrreldes varasemaga konservatiivsemad. Mitteresidentidelt nõutakse läbimõeldud ja selget äriplaani ning väga konkreetset seost Eestiga, mis tähendab paljudele e-residentidele seda, et nad peavad otsima alternatiivseid lahendusi. Viimastel kuudel on juba rohkem kui pooled e-residendid avanud ettevõttele arvelduskonto fintech-ettevõtete kaudu.
Pankadest kõige avatum on mitteresidentide suhtes LHV Pank, mille juhatuse esimees Erki Kilu on avalikult öelnud, et 70-90% mitteresidentidest, kes soovivad LHVs konto avada, saavad selle ka avatud. Ta märkis, et kindlasti on ka selliseid, kes saavad veidi põhjendamatu "ei", kuid üldiselt saab siis asja uuesti üle vaadata.
Kaspar Korjus,
Eesti e-residentsuse tegevdirektor
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum