Soome kapo sai tublisti raha juurde

Soome kaitsepolitsei hoiatas ettevõtteid selle eest, et eelmisel aastal on neile teatavaks saanud hulga Soome ettevõtetele sihitud küberründeid, mille taga on „riiklik organ“. Küberrünnakute eesmärk on varastada arvutivõrgust informatsiooni muu hulgas näiteks kriitilise infrastruktuuri ja Soome tootearenduse kohta.

Ohutase püsib

Eelmise aasta sisse jäi ka Soome esimene terrorismiks klassifitseeritud vägivallategu. Radikaliseerunud marokolane Abderrahman Bouanane pussitas augustis Turu kesklinnas kümmet inimest, kellest kaks suri.

Supo oli eelmise aasta suvel enne rünnakut tõstnud terrorismiohu taseme Soomes tasemele kaks neljaastmelises süsteemis ja kahjuks ei ole praegu näha märke, et seda võiks langetada, ütles Pelttari.

Tema sõnul on pigem karta, et ohutaset tuleb tõsta, kui terrorismiga seotud inimeste arv suureneb ja Soome vastu sihitud propaganda tugevneb. „Mujal, näiteks Norras, on oht vähenenud, aga mitte Soomes,“ ütles Pelttari.

Nii nagu kaitsepolitsei tegevusolud on muutunud, on selle käsutuses ka rohkem raha ja töötajaid. Mõne aasta taguselt 288 inimeselt on Soome kaitsepolitsei töötajate arv kasvanud 309 inimesele. Sel aastal toimub suurem hüpe, töötajate arv kasvab 439 inimeseni  ja järgmisel aastal koguni 506 inimeseni.

Kui luureseadused vastu võetakse, kasvab soome kaitsepolitsei eelarve 54 miljoni euroni, veel 2016. aastal oli see 27,9 miljonit eurot.

„Umbes pool sellest summast läheb terrorismi vastu võitlemiseks. Vastuluureks läheb umbes 30 protsenti ja viimased 20 protsenti on turvalisustöödeks,“ on Pelttari varem öelnud.