NATO eksliider istub Läti skandaalse panga nõukogus

"Nagu ma ütlesin, kulus mul selleks umbes pool aastat, kohtusin ka Grigori Guselnikoviga (panga suuromanik – toim.) ja Oliver Bramwelliga (Ühendkuningriigist pärit Norviki nõukogu juht – toim). Tahtsin olla kindel, et nad tõesti tahavad võidelda rahapesu ja korruptsiooniga ja teha panga tööprotsessid läbipaistvaks," rääkis ta.

Lõpuks jõudis Rasmussen aga enda sõnul järeldusele, et nad seda tõesti soovivad, tahavad, et pank vastaks kõigile rahvusvahelistele standarditele. "Ma tean, et Norvikis, nagu ka teistes Läti pankades, on olnud probleeme. Ma mõistan seda väga hästi. Just seepärast otsustasingi panga nõukoguga liituda, et aidata neil oma kogemuse ja rahvusvaheliste sidemete põhjal mõista, millises suunas peaks edasi minema, kui nad tõesti tahavad puhast panka," ütles ta.

NATO ekspeasekretär rõhutas ka, et vastu võeti juba uued reeglid, mis puudutavad just väliskliente. "Arvan, et me olime õigel teel, aga muidugi on alati midagi, mida saab veel paremini teha. Nii on, aga ma ei häbene oma ettepanekutega välja tulla, kui näen, et see on vältimatu,<"rõhutas ta.

Pankur, kes tõmbas Läti Panga juhile häda kaela

Poliitikute osalus erinevate firmade nõukogudes pole midagi tavatut, märkis Läti rahvusringhääling. Rasmussen ise asutas pärast kõrgetest ametitest tagasiastumist oma konsultatsioonifirma Rasmussen Global ning nõustab selle alt näiteks Ukraina presidenti Petro Porošenkot.

Norvik Banka kaasomanik Grigori Guselnikov, kellest Rasmussen rääkis, kirjeldas hiljutises intervjuus agentuurile Associated Press, et Läti Panga president Ilmars Rimševics nõudis temalt järjepidevalt altkäemaksu ning ähvardas selle mitte saamise korral tema pangale probleemid kaela tuua. Guselnikov rääkis ka, et tema panka taheti ära kasutada musta raha pesemiseks. AP lisas Guselnikovi jutule veel omalt poolt, et “Rimševicsi asjas” on olemas nn Vene jälg - keskpanga juht külastas Valgevene kaudu regulaarselt Venemaad.

Läti meedia on kirjutanud ka sellest, et eelmise aasta detsembris esitas Guselnikov politseile avalduse, milles väidab, et Läti kõrged riigiametnikud pressisid temalt raha välja. Politseisse jõudis ka Norvik Banka avaldus selle kohta, et finantssektori kõrge ametiisik pressis nende suuraktsionärilt altkäemaksu välja. Avaldus esitati läbivaatamiseks majanduskuritegudega võitlemise ametile ja selle põhjal algatati kriminaalmenetlus. Kusjuures Guselnikovi pole selle protsessiga seoses veel üle kuulatud.

Norvik Banka advokaat Aleksandr Berezin ei saanud Läti rahvusringhäälingule uurimise huvides kommenteerida, kas Guselnikovi avalduses oli nimetatud ka konkreetseid nimesid, kuid märkis, et Norvik Banka teeb uurijatega koostööd ning esitab neile kogu vajaliku info.

Mis aga puudutab NATO endise peasekretäri karjääri Norvik Bankas, siis Läti raadioga vestelnud asjatundjad leidsid, et vaevalt ta sellises „musta mainega“ pangas jätkab.

Rasmussen aga pole sugugi ainus kõrge reitinguga rahvusvaheline tegelane Norvik Banka nõukogus – sealt leiab veel ka Saksa salateenistuse eksjuhi August Gustav Paul Hanningi.