Skeptilised sammud külmas sõjas

Välisminister Sven Mikser pressikonverentsi.  Foto: Andras Kralla
Eliisa Matsalu • 29. märts 2018
Jaga lugu:

„Üldine õhustik lääne ja Vene vahel praegu kindlasti ei soosi kaubandussuhete soojenemist, pigem jahenemist,“ ütles riigikogu väliskomisjoni liige Marko Mihkelson. Tema sõnul teavad aga ettevõtjad poliitikutest kordades paremini, kui keeruline on Venemaaga äri ajada.

Selle nädala  raadiosaade „Poliitikute töölaud“ keskendus välispoliitilistele suhetele lääne ja ida vahel.  Saates arutasid riigikogu väliskomisjoni liige Marko Mihkelson ja välisminister Sven Mikser selle üle, kas nii Eesti kui ka ülejäänud Euroopa Liidu sammud Venemaa vastu Salisbury gaasirünnaku eest kannavad ka tegelikku mõju ja mida võiniks veel ära teha.

Kui veel enne seda, kui Eesti teatas Vene kaitseatažee väljasaatmise otsusest oli Mihkelson arvamusel, et diplomaatide riigist lahkuma sundimine pole piisavalt karm samm, siis saates ütles ta vastupidist. „Venemaa luure võrgustiku häirimine Euroopas on tõsine samm. See, et nii paljud riigid on praeguseks teinud on, pärsib tema sõnul Venemaa võimekust oma luuret lääne vastu päris mõnda aega täide viia,“ ütles ta.

Sven Mikser,, välisminister

 Kas see on piisav, et Venemaa naaseks rahvusvahelise õiguse juurde – noh, eks ma jagan seda skepsist.

Sellegipoolest lisas ta, et kohe  kuidagi ei meeldi talle, et sisuliselt samal päeval teatas Saksamaa, et nad annavad Nord Stream kahe rajamiseks rohelise tule. „Ühelt poolt justkui karistame – Saksamaalt saadeti neli diplomaati välja – aga teiselt poolt teeme väga olulist koostööd,“ ütles ta. „Arvata, et Venemaale on praegu antud õppetund, millest ta kunagi ei toibu, siis olen skeptiline,“ rääkis Mihkelson.

Koostööd katkestama ei kipu

Kas sellise koostöö kritiseerimine tähendab ka seda, et Mihkelson kutsuks praegu üles Eesti ettevõtjaid ühtse sõnumi saatmise nimel Venemaaga äri mitte tegema? „Kindlasti mitte, kuid ma usun, et ettevõtjad teavad meist kordades paremini, kui teistsugune on teha äri ja edendada kaubandussuhteid Venemaaga. Sealne ärikombestik on selgelt teine kui paljudes õigusriikides,“ rääkis ta. „Üldine õhustik lääne ja Vene vahel praegu kindlasti ei soosi kaubandussuhete soojenemist, pigem jahenemist,“ lisas Mihkelson. Ta lisas, et kõiki ei tohiks siiski ühte patta panna.

„Näide, mille tõin  Nord Sream kahe rajamise kohta, siis oli tegu erakordselt ebaõnnestunud otsuse ajastamisega,“ selgitas ta. „Seda oleks võinud kasvõi natukene edasi lükata, sest see andis ühelt poolt signaali, et tahame Venemaad karistada, aga samal ajal tahame magusaid ärisuhteid jätkata,“ ütles ta.

 

Mihkelson lisas, et olukord on keeruline, kuid pingete kasv ei ole kindlasti Eesti eesmärk. „Naaberriigina kaotame sellest olukorrast palju rohkem kui nii mõnigi teine riik,“ lisas ta.

Skepsist jagub

Sven Mikseri sõnul on Vene eksspiooni Sergei Skripali rünnaku vastusammude eesmärk vähendada Euroopa julgeolekut kahjustavat tegurit. Nimelt on tema sõnul Vene luurajaid laiali üle kogu Euroopa ja ka Eesti saatis samal põhjusel just Vene kaitseataže välja. „Kas see on piisav, et Venemaa naaseks rahvusvahelise õiguse juurde – noh, eks ma jagan seda skepsist,“ ütles Mikser.

Välisministri sõnul tuleb mõelda praeguses kontekstis ka sellele, et tavaliselt on vastusammud samas mahus ehk siis on oodata, et ka Venemaa saadab edaspidi välja sama palju diplomaate kui seda tegid teised riigid. „Eks ka meie omame ju

Mikser lisas, et Eesti on Nord Stream 2 ehitamise vastu ja seda mitte Skripali rünnaku pärast, vaid seepärast, et tegu on pigem poliitilise rajatisega, mis ei teeni Euroopa ühist energiapoliitikat. „See annab lihtsalt Venemaale õiguse avaldada poliitilist survet gaasimüügi kaudu,“ ütles ta.

Kuula saatest, mis on Mikseri ja Mihkelsoni arvates järgmised sammud nn käimas olevas külmas sõjas.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt