Kassetitasu vaidlus lükati riigikohtus tagasi
Möödunud aastal ringkonnakohtus õiguse saanud autorikaitsjad peavad leppima 80 000eurose kahjutasuga, sest riigikohus nende kümme korda suuremat nõuet menetlusse ei võtnud.
Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja Eesti Esitajate Liit nõudsid esialgu valitsuselt 831 416 eurot selle eest, et riik ei ole olnud nõus maksustama mälukaarte, flopikettaid, Blu-ray toorikuid ning USB-mälupulki niinimetatud tühja kasseti tasuga.
Õigus maksustada tooteid, nagu tühjad CD-plaadid või kassetid, tuleneb autoriõiguse seaduse paragrahvist, millega lubatakse inimestel isiklikuks otstarbeks teoseid kopeerida.
Euroopa Liidu direktiiv ütleb aga, et kui niinimetatud vaba kasutust lubatakse, tuleb see riigil ka autoritele kompenseerida. Eestis on otsustatud, et õiglane tasu oleks 3 protsenti teoste salvestamiseks kasutatavate seadmete hinnast ja 8 protsenti andmekandjate, see tähendab tühjade helikassettide ja tühjade CDde, eest.
Aastate jooksul on kassettide ja CDde kasutamine vähenenud ning seadmete hind langenud, mis omakorda tähendab, et näiteks autorite ühingu sissetulek sellest tasust on kukkunud 140 000 eurolt (2009) 6000 eurole (2016).