Artikkel
  • Jaga lugu:

    Porto Franco ehitusplatsil käib kiire töö

    Pikalt hoogu võtnud Eesti mereäärseima ostukeskuse ehitusplatsil käib kibekiire töö – kevadtalvel on ehitussüvendis paigaldatud armatuuri ning valatud hulganisti betooni. Porto Franco karkassi kogumaht on plaanis valmis saada järgmise aasta mais.

    NOBE ja Kontek Int AS asusid Porto Franco objektil ehitustööde juurde eelmise aasta septembris. Porto Franco OÜ juhatuse liige Rauno Teder ütles siis, et igale arendusele on väga tähtis hetk, kui konstruktsioonidega hakatakse ehitussüvendist ülespoole tulema. 
    “Nüüd, kui ehitus käib, on vabanemise tunne küll,” tunnistab Teder, kui küsida kõikide keskust tabanud viivituste ja probleemide kohta. “Oleme probleemidest üle saanud.”

    Asub Tallinnas Admiraliteedi basseini ja Ahtri tänava ääres.

    Arendab Porto Franco OÜ.

    Investeering 160 mln eurot.

    Pealinna ainus mereäärne ettevõtlus- ja vaba aja veetmise piirkond.

    Arendust on saatnud mitu muret: tuli teha uus arhitektuurikonkurss, ehitusloa saamine läks üle kivide ja kändude. Aja jooksul tuli teha kokku viis projektdokumentatsiooni.

    Pinda enam kui 150 000 m².

    Allikas: Porto Franco

    Tegelikult on väide, et Porto Franco keskuse valmimine on pikalt veninud, tema sõnul kahe otsaga asi. “Alustasime 2015. aastal, mil oli arhitekti joonistena olemas ainult kontseptsioon, mida tahame rajada.” Ei olnud detailplaneeringut või veel vähem ehitusluba. Teder sõnastab, et “sealt hakkas protsess käima” – pidades silmas projekteerimistingimuste ja ehitusloa taotlemist.
    Kõik võttis aega, kuna oli uus ka linnaametnikele. “Nad pidid põhjalikult läbi mõtlema, mis on linnale hea. Küsimus oli näiteks hoonete arvus, mitu peaks neid olema maa peal ja kas need võivad olla ühendatud või peaks siit vahelt saama läbi käia, arvestades tänaste liikumisteedega,” toob Teder näiteid, mille üle linnaametnikega rääkides kõige rohkem erimeelsusi oli.
    “Liikluslahendust saime korrigeerida, hoonete arvu ja kuju muuta, aga mõni asi, nagu hoone maksimaalne kõrgus, 24 meetrit maapinnast, oli fikseeritud. Praegu on nii, et esimesed 11 meetrit hoonest võtab ära kaubandus kahel korrusel. Sealt edasi on kõrgust järel 13 meetrit. Küsimus oli, kas jaotame selle nelja või kolme korruse vahel? Nelja korrusega oleks igaühe kõrguseks tulnud suurusjärgus kolm meetrit. Valisime variandi, kus jäime kolme korruse juurde, teeme paremat toodet avaramate ja kõrgemate korrustega. Madalaid kontoreid on kesk- ja äärelinnas piisavalt,” on Teder kindel.
    Porto Franco suurt äripotentsiaali selgitab Teder paiknemisega vana linnasüdame ja uue tekkiva linnasüdame vahel. Porto Franco ala jääb Viru keskuse ümber oleva praeguse linnasüdame ja linnahalli kõrval 15 hektari väljaarendamisel tekkiva uue linnasüdame ühendavaks piirkonnaks.

    Tänavu 18. aprillil toimuval kinnisvarauudised.ee korraldataval kinnisvaraarenduse konverentsil antakse ülevaade arendusturul toimuvast ja tuuakse kuulajateni oluliste kinnisvaraarenduste tulevikuperspektiivid.

    Porto Franco arendusest räägib konverentsil Rauno Teder.

    Registreeru SIIN.

    “Linnahalli kõrval olevat ala arendatakse ilmselt ühtse tervikuna, mis avab Tallinna merele ja kuhu on ette nähtud ka uus raehoone. Tekib vajadus välja arendada ühistranspordisõlm. Jääme ühendama seda uut kvartalit ja vana südalinna, Viru keskuse ümbrust,” selgitab Teder veendunult.
    Maa-alune osa võtmekoht
    Reaalne ehitus Porto Franco objektil algas põhjaplaadi valamisega mullu oktoobris. Keskuse ehitus on tinglikult jaotatud kaheks etapiks või hoonete rajamise osaks. Esimene põhjaplaat on Tederi sõnul märtsi viimaseks nädalaks valmis, see hooneosa valmib tervikuna järgmise aasta aprilliks.
    Porto Franco kogumahu avamine toimub sellest aasta hiljem. Keskuse esimeses etapis on maa-alust pinda 18 000 ja maa-pealsest 14 000 m². Tervikuna on valminud keskuses maa all brutopinda 70 000 ning maa peal 80 000 m². Tegemist on ehituse mõttes ühe hoonega, üheprojektilise tervikkompleksiga, mis on ühiselt toestatud, ent mis on maa peal kolmes osas arhitektuurselt lahendatud nii, et jalakäijad saavad kahe “maja” vahelt tänavatasapinnal läbi kõndida.
    “Praegu oleme lõpetamas esimese etapi põhjaplaadi töid. Kõik betoonivalud põhjaplaadi puhul toimuvad laupäeviti. Ühe valu kohta läheb vaja suurusjärgus 90 mikserautotäit betooni ning valu kestab 10 tunni ringis. Seega ei saa seda teha tööpäeval, kuna autod jääksid ummikusse kinni,” märgib Teder. Hoone põhjaplaadi ehitamiseks kulub 21 200 m³ betooni.
    Millal ja miks otsustas Porto Franco karkassi ehitada betoonist, mitte terasest? Millised plaanid on parklaga ja energiasäästuga? Loe edasi teemaveebist ehitusuudised.ee.
    Porto Franco ehitusFoto: Eiko Kink
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tõnu Mertsina: ettevõtete kasvuväljavaade halveneb
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kristiina Saal: viis soovitust, kuidas leida meeskonda õiged inimesed
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Balti aktsiaturg kerkis pangaaktsiate tugeva tõusu toel
Balti aktsiaindeks kerkis teisipäeval ühe protsendi võrra, kui pangaaktsiate tugev tõus viis nii Eesti kui Leedu aktsiaindeksi plusspoolele.
Balti aktsiaindeks kerkis teisipäeval ühe protsendi võrra, kui pangaaktsiate tugev tõus viis nii Eesti kui Leedu aktsiaindeksi plusspoolele.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kas ennetada tööstressi või tegeleda tagajärgedega?
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Auvere elektrijaam läks pärast põhjalikku hooldust taas rikki
Auvere elektrijaamas sai lõpuks remonditud aastaid probleeme tekitanud soojusvaheti. Nüüd läks aga rikki järgmine soojusvaheti, mis alles nädal tagasi läbis põhjaliku kontrolli.
Auvere elektrijaamas sai lõpuks remonditud aastaid probleeme tekitanud soojusvaheti. Nüüd läks aga rikki järgmine soojusvaheti, mis alles nädal tagasi läbis põhjaliku kontrolli.

Olulisemad lood

Lillekasvatajast gasell katsetab kogu aeg: kui läheb nässu, siis läheb nässu
Tootsi Aiandi üks omanikke ja juht Tarvo Alvet katsetab pidevalt uute lilledega. “Mul on alati selline teatud protsent jäänud riskiks, et katsetan ära – tuleb, mis tuleb, kui läheb nässu, siis läheb nässu,” rääkis ta Äripäeva raadiosaates "Kiired ja vihased".
Tootsi Aiandi üks omanikke ja juht Tarvo Alvet katsetab pidevalt uute lilledega. “Mul on alati selline teatud protsent jäänud riskiks, et katsetan ära – tuleb, mis tuleb, kui läheb nässu, siis läheb nässu,” rääkis ta Äripäeva raadiosaates "Kiired ja vihased".

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.