Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas pensionireform paneb seadust rikkuma?

    Pensionireform kaotab esimese samba seose sissetulekuga, mis on tekitanud küsimuse, kas kasvab nende hulk, kes nõustuvad ümbrikupalgaga.

    Alles 2037. aastal täielikult rakenduv nüanss pensionireformist kerkis teravalt päevakorda, kui rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov teatas reedel, et sissetulekute ja esimese samba seose kaotamisega annab riik signaali, et ülikooli minek pole nii väärtuslik kui kohe tööle asumine ning reform soodustab ümbrikupalkade maksmist.
    Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts nentis, et kui pensioni seotus sissetulekuga väheneb, mõjutab see kindlasti motivatsiooni saada ja maksta ausalt kõrgemat palka. „Ausalt palku maksma ja vastu võtma motiveerib see, kui isikud tunnetavad, et nad saavad raha eest midagi isiklikult vastu,“ selgitas Palts.
    Nii on iseenesestmõistetav näiteks tulevaste emade motivatsioon saada enne sünnitamist võimalikult kõrget palka, sest see tagab lapsehoolduspuhkuse ajal kõrgema emapalga. “Kuna pensionile jäämise ja tulu teenimise vahe on pikem, on korrelatsioon ka väiksem, kuid tegemist on jälle ühe aspektiga mitme hulgast, mis võib panna kedagi mõtlema, kuidas on soodsam, ja valima sealjuures ümbrikupalga või osalise ümbrikupalga tee. Pensioni sõltuvus sissetulekust ei ole kindlasti peamine argument, kuid üks teiste hulgas siiski,” selgitas Palts. Tema sõnul on kiire palgakasvu tingimustes ümbrikupalkade osakaalu kasv suur probleem.
    Palts märkis, et esimese samba süsteemi muudatusega tunneb igaüks vähem, et ta vastutab ise oma pensioni eest. Seetõttu ei saa ka reformi kaubanduskoja hinnangul positiivseks pidada. „Kui vaja, siis tuleb leida raha toimetuleku tagamiseks kõrvalt. Seda ei teki juurde, kui jagame lihtsalt olemasoleva ühtlasemalt laiali,“ lisas ta.
    Sotsiaalministeerium: side palgaga jääb alles
    Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Agne Nettan-Sepp lausus reformi kaitseks, et side palgaga jääb siiski alles teise samba kaudu ning soovijatel ka läbi vabatahtliku kompensatsiooni. „Solidaarsem esimene sammas eeldab, et selle juures on ka palga suurusest tulenev teine sammas,“ lausus ta. Nettan-Sepp lisas, et riigi ülesanne peaks olema anda kindlustunne, et igaüks on vanaduspõlves vaesuse eest kaitstud.
    Nettan-Sepa hinnangul mõjutab nii praegu kui ka tulevikus pension ümbrikupalga maksmist väga marginaalselt. Ta lisas, et tegelikult on keeruline prognoosida, milline võib olla maksukäitumine, maksude kogumise tehnoloogia ja sularaha osakaal majanduses 20 aasta pärast, mil tööstaaž muutub esimeses sambas primaarseks. 
    Kriitikutega ei nõustunud ka ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson. Tema hinnangul püsib töötajate huvi ümbrikupalgast keelduda, sest säilib palga side teise sambaga, lisaks on töötaja kindlasti huvitatud haigushüvitisest, töötuskindlustusest jpm. Ennekõike tuleb tema sõnul vaadata tööandjate poole ja leida võimalusi, kuidas tihedas konkurentsis ausalt maksude maksmist toetada.
    Pensionikoguja Mart ja tema kolm stsenaariumi
    Solidaarsuse suurendamine pensionireformis mõjutab kõige rohkem inimesi, kes pole teise sambaga liitunud, aga teenivad keskmisest kõrgemat palka ja töötavad perioodil, mil esimese samba pension sõltub eelkõige tööstaažist.
    Sellise järelduseni jõudis arvutuste tulemusena Praxise mõttekoja töö- ja sotsiaalelu analüütik Magnus Piirits.
    Põlvkond, keda hakkab reform kõige enam mõjutama läheb pensionile umbes alates 2090. aastast. Piirits lõi näitlikustamiseks pensionikoguja Mardi.
    Pensionikoguja Mart
    Sündinud 1982. aastal.Liitus teise sambaga ja läks tööle 22aastaselt ehk aastal 2004.Peaks minema pensionile aastal 2050, seega töötaks järjest 46 aastat.
    1. Teenib terve elu 1,2-kordset keskmist palka
    Mart saab uue süsteemiga aastal 2050 esimesest sambast reformi tulemusena 58 eurot vähem pensionit ehk 4% vähem kui praeguse süsteemiga. Kui võtta arvesse ka teine sammas, siis protsentuaalne kaotus oleks 2,9%.
    2. Teenib terve elu 2-kordset keskmist palka
    Kaotab uue süsteemiga: erinevus tuleb 2050. aastal prognooside järgi küll 290 eurot, kuid protsentuaalselt on see erinevus 16% ehk esimesest sambast saaks kahekordset keskmist palka teeniv inimene tulevikus 16% vähem pensionit kui praeguse süsteemiga. Kui võtta arvesse ka teise samba pension, on protsentuaalne erinevus väiksem (16% asemel 10%), sest praegu pakutud reformiga pikeneb oodatava eluea pikenedes teise sambasse kogumise periood.
    3. Teenib terve elu pool keskmisest palgast
    Eurodes võidaks see inimene 145 eurot, mis teeb protsentuaalseks erinevuseks 16 protsenti. Koos teise sambaga oleks protsentuaalne võit 12%.
    Vanemad inimesed tuleb kauem tööturul hoida
    Senisest paindlikum eelpension võib viia tööturult sama palju inimesi välja, kui pensioniea tõusust juurde tuleb, märkis seaduseelnõu kooskõlastusringil tööandjate keskliit.
    Samas märkis keskliit, et põhimõtteliselt on nii pensioniea tõstmine kui ka paindlikum eelpension õiged suunad.
    Ametiühingute keskliidu esimees Peep Petersoni sõnul paneb kasvav pensioniiga ühiskonnale vastutuse hoolitseda, et vanemad inimesed oleks tööturul oodatud. Hädavajalik on muuta tööandjate värbamiskultuuri, et kogenud töötajaskonnal oleks võimalik edukalt vabadele töökohtadele kandideerida. Ka tööandjate keskliit peab seda oluliseks, et süvenevat tööpuudust vähendada.
    Rahandusministeeriumi prognooside alusel suureneb aastaks 2060 eakate (64+) suhtarv võrreldes tööealistega kaks korda ehk iga tööealise kohta oleks poolteist tööealist.Seaduse muudatuste järgi oleks tulevikus võimalik pensionile minna praeguse kolme aasta asemel viis aastat enne pensioniiga, samas muutub see rahaliselt kahjulikumaks (vt tabelist kõrval).
    Reformi järgi oleks edaspidi võimalik võtta pensioni välja ka osaliselt ning erinevalt praegusest oleks inimestel võimalik pensionimakseid ka vajadusel peatada. Näiteks juhul, kui on varem pensionile mindud seetõttu, et pole sobivat tööd, kuid mingi hetk see leitakse. Sellisel juhul hakkaks pensioniosa taas kasvama.
  • Hetkel kuum
Merili Ginter: investeering, millega kaitsta ennast konkurentide ja tööjõupuuduse eest
Ettevõtte jätkusuutlikkusse panustades õnnestub tabada mitu kärbest ühe hoobiga, kirjutab jätkusuutlikkuse festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginter.
Ettevõtte jätkusuutlikkusse panustades õnnestub tabada mitu kärbest ühe hoobiga, kirjutab jätkusuutlikkuse festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginter.
USA majanduskasvu neljanda kvartali tulemused üllatasid positiivselt
USA majanduskasv neljandas kvartalis aeglustus, kuid näitab endiselt tugevat kasvu.
USA majanduskasv neljandas kvartalis aeglustus, kuid näitab endiselt tugevat kasvu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Küsimus OÜ-tamisest: kas ettevõtjad on au sees või hoopis kahtluse all?
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Kaitseväe uus juht sai paika
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Merili Ginter: investeering, millega kaitsta ennast konkurentide ja tööjõupuuduse eest
Ettevõtte jätkusuutlikkusse panustades õnnestub tabada mitu kärbest ühe hoobiga, kirjutab jätkusuutlikkuse festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginter.
Ettevõtte jätkusuutlikkusse panustades õnnestub tabada mitu kärbest ühe hoobiga, kirjutab jätkusuutlikkuse festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginter.
Ford heitis Viktor Siilatsi õuele uue konkurendi
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Kodulaenu kolimine odavamaks: ettepanekud mõjutavad ka kinnisvarabüroosid ja notareid
Kodulaenu üleviimise teise panka saaks teha lihtsamaks ja soodsamaks, teatasid Eesti Pank ja finantsinspektsioon, kes on välja tulnud selgete ettepanekutega.
Kodulaenu üleviimise teise panka saaks teha lihtsamaks ja soodsamaks, teatasid Eesti Pank ja finantsinspektsioon, kes on välja tulnud selgete ettepanekutega.
Eestlaste raha lahkub välismaa kinnisvarasse
Mitte ainult Hispaaniasse ei osta eestlased kinnisvara, vaid ka hoopis kaugematesse kohtadesse, ütles 1Estate Kinnisvara partner ja kinnisvaramaakler Algis Liblik Äripäeva raadios.
Mitte ainult Hispaaniasse ei osta eestlased kinnisvara, vaid ka hoopis kaugematesse kohtadesse, ütles 1Estate Kinnisvara partner ja kinnisvaramaakler Algis Liblik Äripäeva raadios.