Kas pensionireform paneb seadust rikkuma?

Alles 2037. aastal täielikult rakenduv nüanss pensionireformist kerkis teravalt päevakorda, kui rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov teatas reedel, et sissetulekute ja esimese samba seose kaotamisega annab riik signaali, et ülikooli minek pole nii väärtuslik kui kohe tööle asumine ning reform soodustab ümbrikupalkade maksmist.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts nentis, et kui pensioni seotus sissetulekuga väheneb, mõjutab see kindlasti motivatsiooni saada ja maksta ausalt kõrgemat palka. „Ausalt palku maksma ja vastu võtma motiveerib see, kui isikud tunnetavad, et nad saavad raha eest midagi isiklikult vastu,“ selgitas Palts.

Nii on iseenesestmõistetav näiteks tulevaste emade motivatsioon saada enne sünnitamist võimalikult kõrget palka, sest see tagab lapsehoolduspuhkuse ajal kõrgema emapalga. “Kuna pensionile jäämise ja tulu teenimise vahe on pikem, on korrelatsioon ka väiksem, kuid tegemist on jälle ühe aspektiga mitme hulgast, mis võib panna kedagi mõtlema, kuidas on soodsam, ja valima sealjuures ümbrikupalga või osalise ümbrikupalga tee. Pensioni sõltuvus sissetulekust ei ole kindlasti peamine argument, kuid üks teiste hulgas siiski,” selgitas Palts. Tema sõnul on kiire palgakasvu tingimustes ümbrikupalkade osakaalu kasv suur probleem.

Palts märkis, et esimese samba süsteemi muudatusega tunneb igaüks vähem, et ta vastutab ise oma pensioni eest. Seetõttu ei saa ka reformi kaubanduskoja hinnangul positiivseks pidada. „Kui vaja, siis tuleb leida raha toimetuleku tagamiseks kõrvalt. Seda ei teki juurde, kui jagame lihtsalt olemasoleva ühtlasemalt laiali,“ lisas ta.

Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Agne Nettan-Sepp lausus reformi kaitseks, et side palgaga jääb siiski alles teise samba kaudu ning soovijatel ka läbi vabatahtliku kompensatsiooni. „Solidaarsem esimene sammas eeldab, et selle juures on ka palga suurusest tulenev teine sammas,“ lausus ta. Nettan-Sepp lisas, et riigi ülesanne peaks olema anda kindlustunne, et igaüks on vanaduspõlves vaesuse eest kaitstud.

Nettan-Sepa hinnangul mõjutab nii praegu kui ka tulevikus pension ümbrikupalga maksmist väga marginaalselt. Ta lisas, et tegelikult on keeruline prognoosida, milline võib olla maksukäitumine, maksude kogumise tehnoloogia ja sularaha osakaal majanduses 20 aasta pärast, mil tööstaaž muutub esimeses sambas primaarseks. 

Kriitikutega ei nõustunud ka ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson. Tema hinnangul püsib töötajate huvi ümbrikupalgast keelduda, sest säilib palga side teise sambaga, lisaks on töötaja kindlasti huvitatud haigushüvitisest, töötuskindlustusest jpm. Ennekõike tuleb tema sõnul vaadata tööandjate poole ja leida võimalusi, kuidas tihedas konkurentsis ausalt maksude maksmist toetada.

Sellise järelduseni jõudis arvutuste tulemusena Praxise mõttekoja töö- ja sotsiaalelu analüütik Magnus Piirits.

Põlvkond, keda hakkab reform kõige enam mõjutama läheb pensionile umbes alates 2090. aastast. Piirits lõi näitlikustamiseks pensionikoguja Mardi.

Sündinud 1982. aastal.Liitus teise sambaga ja läks tööle 22aastaselt ehk aastal 2004.Peaks minema pensionile aastal 2050, seega töötaks järjest 46 aastat.

Mart saab uue süsteemiga aastal 2050 esimesest sambast reformi tulemusena 58 eurot vähem pensionit ehk 4% vähem kui praeguse süsteemiga. Kui võtta arvesse ka teine sammas, siis protsentuaalne kaotus oleks 2,9%.

Kaotab uue süsteemiga: erinevus tuleb 2050. aastal prognooside järgi küll 290 eurot, kuid protsentuaalselt on see erinevus 16% ehk esimesest sambast saaks kahekordset keskmist palka teeniv inimene tulevikus 16% vähem pensionit kui praeguse süsteemiga. Kui võtta arvesse ka teise samba pension, on protsentuaalne erinevus väiksem (16% asemel 10%), sest praegu pakutud reformiga pikeneb oodatava eluea pikenedes teise sambasse kogumise periood.

Eurodes võidaks see inimene 145 eurot, mis teeb protsentuaalseks erinevuseks 16 protsenti. Koos teise sambaga oleks protsentuaalne võit 12%.

Samas märkis keskliit, et põhimõtteliselt on nii pensioniea tõstmine kui ka paindlikum eelpension õiged suunad.

Ametiühingute keskliidu esimees Peep Petersoni sõnul paneb kasvav pensioniiga ühiskonnale vastutuse hoolitseda, et vanemad inimesed oleks tööturul oodatud. Hädavajalik on muuta tööandjate värbamiskultuuri, et kogenud töötajaskonnal oleks võimalik edukalt vabadele töökohtadele kandideerida. Ka tööandjate keskliit peab seda oluliseks, et süvenevat tööpuudust vähendada.

Rahandusministeeriumi prognooside alusel suureneb aastaks 2060 eakate (64+) suhtarv võrreldes tööealistega kaks korda ehk iga tööealise kohta oleks poolteist tööealist.Seaduse muudatuste järgi oleks tulevikus võimalik pensionile minna praeguse kolme aasta asemel viis aastat enne pensioniiga, samas muutub see rahaliselt kahjulikumaks (vt tabelist kõrval).

Reformi järgi oleks edaspidi võimalik võtta pensioni välja ka osaliselt ning erinevalt praegusest oleks inimestel võimalik pensionimakseid ka vajadusel peatada. Näiteks juhul, kui on varem pensionile mindud seetõttu, et pole sobivat tööd, kuid mingi hetk see leitakse. Sellisel juhul hakkaks pensioniosa taas kasvama.