Head ideed ootavad kohtumist rahaga

TTÜ tervisetehnoloogiate instituudi vanemteadur Jürgen Arund (vasakul) ja professor Ivo Fridolin said neeruasendusravi täiustavale sensorile raha Euroopa Komisjonilt.  Foto: Raul Mee
Siret Trull • 16. aprill 2018
Jaga lugu:

Eestis on raske leida huvitatud investoreid, kes oleksid võimelised tegema nii suuri investeeringuid, kui meditsiinitehnoloogia turule viimine nõuab.

Välisrahale kandideerides on aga konkurents tihe. Nii jõuavadki Eesti inseneride huvitavatest leiutistest arsti töölauale vaid vähesed, kirjutavad Meditsiiniuudised.

PERHis olevat seadet kasutatakse varajase ateroskleroosi hindamiseks neil, kellel on kõrge kolesterool. Veelgi paremaid skriiningu tulemusi annaks see, kui pulsilaine analüsaator kinnitataks näpu külge kõigil, kellele haiglas EKGd tehakse. Praeguse ühe seadmega seda teha ei saa ning laiemasse tootmisse pole pulsilaine analüsaator seni jõudnud.

Kardioloog Margus Viigimaa, kes töötab nii PERHis kui ka TTÜs, on üks analüsaatori autoritest. Ta tõdeb, et ülikoolis välja arendatud tehnoloogiatele investorite leidmine on keeruline. Võimalusi on põhimõtteliselt vaid kaks. Neist üks on luua start-up-ettevõte ja otsida sellele investoreid. Teine võimalus on müüa oma lahendus välisettevõttele, kes jaksab leiutist edasi arendada. 

TTÜs välja töötatud pulsilaine analüsaator kinnitatakse EKG tegemise ajaks inimese sõrme külge. Ekraanilt võib näha  pulsilaine kuju.
TTÜs välja töötatud pulsilaine analüsaator kinnitatakse EKG tegemise ajaks inimese sõrme külge. Ekraanilt võib näha pulsilaine kuju.  Foto: Raul Mee

Pulsilaine analüsaatori puhul on mindud investori otsimise teed. Aparaadi arendamisega tegelev TTÜ insener, vanemteadur Kristjan Pilt räägib, et neljal aastal on käidud koostööfestivalil, kuhu ettevõtted tulevad vaatama, mida ülikoolis tehakse. Huvi analüsaatori vastu on suur, aga kahjuks peamiselt selles võtmes, et ettevõtjad on palunud ära mõõta ka oma veresoonte vanuse. Soovi seadet tootma hakata pole seni veel keegi üles näidanud.

Viigimaa on siiski optimistlik ja usub, et rikas kosilane leitakse ning seade maailmas laiemasse kasutusse jõuab. “Peame enne tõestama, et see asi on midagi väärt. Oleme nüüd selle piiri peal, et tõestus hakkab tulema,” on ta veendunud.

Depressiooni diagnoosi meetod

Südamehaigustega tegelev töörühm jagab TTÜs laborit ajulainete uurijatega. TTÜ tervisetehnoloogiate instituudi vanemteadur Maie Bachmann meenutab, et kui ta aastal 2000 tööle tuli, liitus ta kolleegidega, kes uurisid madala tasemega mikrolainekiirguse mõju ajule. Sealt liiguti edasi eeldusega, et mikrolainekiirgus võiks avaldada mõju ka depressiooni diagnoosiga patsientidele.

Et parameetrite valik ebaõnnestus, siis sellele hüpoteesile kinnitust ei saadud, kuid uuringu käigus leiti, et tervete ja haigete uuritavate ajulained erinevad. “Patenteerisime koos PERHi arstidega spektraalse asümmeetria indeksi meetodi, mis iseloomustab ajulainete võimsuste tasakaalu kõrgematel ja madalamatel sagedustel,” meenutab Bachmann seda, kuidas jätkati juba uue uurimissuunaga, otsides markereid aju elektrisignaalides, mis on iseloomulikud depressiooniga inimestele.

Tulevikus võiks arendatavast meetodist saada abivahend psühhiaatritele ja perearstidele, kes praegu toetuvad diagnoosi panemisel küsimustikele ja vestlusele patsiendiga.

Ülikoolis salvestatakse uuritavate ajulaineid, kui nad on puhkeolekus ja silmad kinni. Kui normaalselt võnguvad inimese ajulained silmad kinni puhkeolekus teatud tasakaaluolekus, siis TTÜ teadlaste uuringu tulemused näitavad, et depressioonis inimestel on EEG signaali võimsus kõrgematel sagedustel tavapärasest suurem. Miks see nii on, sellele veel vastust pole.

Millal võiks meetod kasutusse jõuda? Bachmann selgitab, et enne tuleb meetodi usaldusväärsust suurendada. Praegu uudavad nad eristada depressiooni grupi tasemel. Meetodi täiustamiseks on vaja individuaalsemat lähenemist ning sellega seoses ka rahastust, mistõttu hoitakse silma peal ELi raamprogrammidel. Praegu käivad väiksemas ulatuses Qvalitas Arstikeskus ASis stressi lisauuringud.

Kõige lähemal oma toote turule toomisele on TTÜ biovedelike uurimisrühma teadus-arendustegevusest välja kasvanud ettevõte Optofluid Technologies, kes on välja töötanud sensori, mille abil saab jälgida neeruasendusravil verest puhastatavaid ureemilisi toksiine. Info, mis arst sellest saab, võimaldab tal reguleerida dialüüsi režiimi patsiendile sobivaimaks. Ettevõttel õnnestus lisaks erainvestori rahale kaasata ka Euroopa Komisjoni 2,8 miljoni eurone toetus.

Rahastuse said ülivähesed

Toetusele kandideeris 238 ettevõtet, kuid neist vaid kuus said rahastuse. “Meie olime pingereas teised,” räägib Optofluid Technologiesi tehnoloogiajuht ja TTÜ tervisetehnoloogiate instituudi professor Ivo Fridolin. Ettevõte on Eestis üks väheseid, mis üldse on taolise toetuse Euroopa Komisjonilt saanud.

Toetus võimaldab alustada kliinilisi katseid viies Euroopa dialüüsikeskuses Rootsis, Hispaanias, Prantsusmaal, Belgias ja Eestis. Kliiniliste uuringutega alustatakse tänavu sügisel ja need kestavad kuus kuud. Seega peaks tulemused olema käes 2019. aasta kevadeks ja kui need on head, võiks uksed olla tootmiseks valla.

“Me väga sooviks, et tootmine tuleks Eestisse. See tähendaks, et teadmistepagas jääks meile,” räägib sensori arendamisega tegelenud insener, TTÜ tervisetehnoloogiate instituudi vanemteadur Jürgen Arund.

Kuus aastat tagasi ettevõtet luues pandi eesmärgiks kogu väärtusahela tekitamise ehk kogu intellektuaalomandi, teadmiste pagasi ja ka tootmise säilitamine Eestis. “Teekond on olnud küll keerulisem kui lihtsalt intellektuaalomandit litsentseerida, aga lõpp-punkti jõudes kindlasti vaeva väärt,” usub Fridolin.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt