Artikkel
  • Jaga lugu:

    Kellele on kasulik Venemaa energiasüsteemi vahetamine Kesk-Euroopa sagedusala vastu?

    Elering põhjendab energiasüsteemi muutust julgeolekuga. Baltenergo näeb Venemaa energiasüsteemist loobumises vaid konkurendi ärihuve ja tarbijahindade kasvu.Foto: Julia-Maria Linna

    Eleringi juht Taavi Veskimägi võrdleb Venemaa energiasüsteemist loobumist Kesk-Euroopa oma kasuks ELi ja NATOsse astumsiega. Baltenergo liider Olav Kivirand näeb muutuses vaid omakasu, poliitilist survet ja tarbijahindade tõusu.

    Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse uuringu kohaselt on Balti riikide lahtiühendamine Venemaa Ühendatud Energiasüsteemist ning liitumine Kesk-Euroopa või Põhjamaade sagedusalaga geopoliitilistel põhjustel hädavajalik, teatas Elering.
    Julgeolek ennekõike
    Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi tervitas kaitseuuringute keskuse teedrajava kaaluga uuringut. "Heameel on tõdeda, et oleme nüüdseks teiste Balti riikidega jõudnud kokkuleppele, et liigume ühiselt Kesk-Euroopa sagedusalaga ühinemise suunas," rõhutas Veskimägi.
    Energiavõrkude geopoliitiline roll on Veskimägi sõnul praegu tähtsam kui kunagi varem, arvestades elektrisüsteemide laienemist ja integreerumist kogu maailmas, Seetõttu on Eleringi juhi hinnangul lahtiühendamine Venemaa süsteemist ja ühinemine Kesk-Euroopa sagedusalaga julgeoleku aspektist möödapääsmatu.
    "See muudatus energeetikas on Balti riikide jaoks sama tähendusega kui meie liitumine NATO ja Euroopa Liiduga. Sünkroniseerimine peegeldab tihedat lõimumist ühiskondadega, kellega jagame samu väärtusi ja elukorraldust," lisas Veskimägi.
     
    Kulud kannab tarbija
    Baltenergo Grupp OÜ ja Lilleküla Seltsi juht Olav Kivirandile jäi Veskimägi optimism kaugeks. Tema väitel soovib Veskimägi Kesk-Euroopa sagedusalaga ühinemise läbi eeskätt oma ettevõtte turuväärtust tõsta.
    „Hetkel toodame kaks korda rohkem energiat kui ise tarbime. Venemaa võrgusagedus on seejuures üks parimaid. Tõestuseks kasvõi Soome, kes ei eraldu. Nemad ostavad sisse suures koguses elektrit ja kui meie ka eralduksime, siis tarbiksime ikkagi Venemaa elektrit,“ selgitas Kivirand.
    Teise muutuse põhjusena nägi Kivirand Euroopa Liidu poolset survet. Projekt ise olla tema sõnul mõttetult kulukas. „Miks investeerida juba toimiva süsteemi lõhkumiseks, et ehitada uus, mille töökindlus on kaheldav?“ tõstatas Kivirand küsimuse.
    Uus sagedusala tähendaks uute liinide rajamist läbi Suwalki koridori Poolas, kus väidetavalt pole eriti tarbijaid. „Olen aru saanud, et Poolal otsest vajadust liini järgi pole. Lihtsalt poliitika on võetud, et Euroopa Liidu liikmed kuulugu samasse süsteemi,“ leidis Kivirand.
    Viimaks jäi Kivirannale sügavalt kaheldavaks Veskimägi väide, nagu oleks manööver samastatav ELi ja NATOga ühinemisega. „Energiasüsteeme ehitatakse väga pika perspektiiviga, saja aasta peale. Praegu on suhted Venemaaga sellised nagu nad on, aga võib-olla homme vaatame juba paremuse poole,“ arvas Kivirand.

    Hinnad hakkavad tõusma

    Tarbijale tähendab sagedusala vahetus võrgutasude tõusu, sest konkurentsiamet arvestab tasude juures investeeringute mahtu võrkudesse. Üks osa investeeringutest tuleb Euroopast, aga kolmandik-neljandik tuleb tarbijal kinni maksta.

    Soomega võrreldes on meie elektri hinnad keskmiselt 1,2 korda kõrgemad. Espoos, mis on Tallinna suurune linn, on võrgu tasud kolm korda odavamad. Räägime küll mõistlikust hinnast, aga mitte taskukohasest hinnast.

    Olav Kivirand
    Baltenergo Grupp OÜ tegevjuht
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Hiina aktsiad tegid tugeva tõusu keset majanduslanguse lähenemise hirmu
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Carri Ginter ja Aleksandr Šapovalov tegelike kasusaajate avaldamisest: seis on segane, kuid tark ei torma
Tegelike kasusaajate registrid on parandanud märkimisväärselt ärikeskkonna läbipaistvust ning need ei kao, kuid pärast Euroopa Kohtu otsust oleme sattunud õiguslikult halli alasse, kirjutavad Tartu ülikooli Euroopa õiguse kaasprofessor, vandeadvokaat Carri Ginter ja jurist Aleksandr Šapovalov advokaadibüroost Sorainen.
Tegelike kasusaajate registrid on parandanud märkimisväärselt ärikeskkonna läbipaistvust ning need ei kao, kuid pärast Euroopa Kohtu otsust oleme sattunud õiguslikult halli alasse, kirjutavad Tartu ülikooli Euroopa õiguse kaasprofessor, vandeadvokaat Carri Ginter ja jurist Aleksandr Šapovalov advokaadibüroost Sorainen.
Minu kaks aastat iduinvestorina: suurem osa rahast on läinud
Ma olen nüüdseks olnud kaks aastat ingelinvestor! Hip-hip-hurraa! Sellega on hea aeg vaadata, kuidas läheb mu iduinvesteeringutel, millega olen seni kaotanud kaks kolmandikku oma sissepandud rahast.
Ma olen nüüdseks olnud kaks aastat ingelinvestor! Hip-hip-hurraa! Sellega on hea aeg vaadata, kuidas läheb mu iduinvesteeringutel, millega olen seni kaotanud kaks kolmandikku oma sissepandud rahast.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Valitsus eraldas toimetulekuks lisaraha
Valitsus otsustas täna, et eraldab omavalitsustele täiendavalt toetusfondist 4 miljonit eurot toimetulekutoetuse ja rahvastikutoimingute järsult suurenenud kulude katmiseks.
Valitsus otsustas täna, et eraldab omavalitsustele täiendavalt toetusfondist 4 miljonit eurot toimetulekutoetuse ja rahvastikutoimingute järsult suurenenud kulude katmiseks.

Olulisemad lood

Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.