- OMX Baltic0,31%302,59
- OMX Riga−0,21%893,18
- OMX Tallinn0,11%2 068,85
- OMX Vilnius0,28%1 198,31
- S&P 5000,52%6 173,07
- DOW 301%43 819,27
- Nasdaq 0,52%20 273,46
- FTSE 100−0,02%8 797,16
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,21
- OMX Baltic0,31%302,59
- OMX Riga−0,21%893,18
- OMX Tallinn0,11%2 068,85
- OMX Vilnius0,28%1 198,31
- S&P 5000,52%6 173,07
- DOW 301%43 819,27
- Nasdaq 0,52%20 273,46
- FTSE 100−0,02%8 797,16
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,21
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kellele on kasulik Venemaa energiasüsteemi vahetamine Kesk-Euroopa sagedusala vastu?
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse uuringu kohaselt on Balti riikide lahtiühendamine Venemaa Ühendatud Energiasüsteemist ning liitumine Kesk-Euroopa või Põhjamaade sagedusalaga geopoliitilistel põhjustel hädavajalik, teatas Elering.
Julgeolek ennekõike
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi tervitas kaitseuuringute keskuse teedrajava kaaluga uuringut. "Heameel on tõdeda, et oleme nüüdseks teiste Balti riikidega jõudnud kokkuleppele, et liigume ühiselt Kesk-Euroopa sagedusalaga ühinemise suunas," rõhutas Veskimägi.
Energiavõrkude geopoliitiline roll on Veskimägi sõnul praegu tähtsam kui kunagi varem, arvestades elektrisüsteemide laienemist ja integreerumist kogu maailmas, Seetõttu on Eleringi juhi hinnangul lahtiühendamine Venemaa süsteemist ja ühinemine Kesk-Euroopa sagedusalaga julgeoleku aspektist möödapääsmatu.
"See muudatus energeetikas on Balti riikide jaoks sama tähendusega kui meie liitumine NATO ja Euroopa Liiduga. Sünkroniseerimine peegeldab tihedat lõimumist ühiskondadega, kellega jagame samu väärtusi ja elukorraldust," lisas Veskimägi.
Kulud kannab tarbija
Baltenergo Grupp OÜ ja Lilleküla Seltsi juht Olav Kivirandile jäi Veskimägi optimism kaugeks. Tema väitel soovib Veskimägi Kesk-Euroopa sagedusalaga ühinemise läbi eeskätt oma ettevõtte turuväärtust tõsta.
„Hetkel toodame kaks korda rohkem energiat kui ise tarbime. Venemaa võrgusagedus on seejuures üks parimaid. Tõestuseks kasvõi Soome, kes ei eraldu. Nemad ostavad sisse suures koguses elektrit ja kui meie ka eralduksime, siis tarbiksime ikkagi Venemaa elektrit,“ selgitas Kivirand.
Teise muutuse põhjusena nägi Kivirand Euroopa Liidu poolset survet. Projekt ise olla tema sõnul mõttetult kulukas. „Miks investeerida juba toimiva süsteemi lõhkumiseks, et ehitada uus, mille töökindlus on kaheldav?“ tõstatas Kivirand küsimuse.
Uus sagedusala tähendaks uute liinide rajamist läbi Suwalki koridori Poolas, kus väidetavalt pole eriti tarbijaid. „Olen aru saanud, et Poolal otsest vajadust liini järgi pole. Lihtsalt poliitika on võetud, et Euroopa Liidu liikmed kuulugu samasse süsteemi,“ leidis Kivirand.
Viimaks jäi Kivirannale sügavalt kaheldavaks Veskimägi väide, nagu oleks manööver samastatav ELi ja NATOga ühinemisega. „Energiasüsteeme ehitatakse väga pika perspektiiviga, saja aasta peale. Praegu on suhted Venemaaga sellised nagu nad on, aga võib-olla homme vaatame juba paremuse poole,“ arvas Kivirand.
Hinnad hakkavad tõusma
Tarbijale tähendab sagedusala vahetus võrgutasude tõusu, sest konkurentsiamet arvestab tasude juures investeeringute mahtu võrkudesse. Üks osa investeeringutest tuleb Euroopast, aga kolmandik-neljandik tuleb tarbijal kinni maksta.
Soomega võrreldes on meie elektri hinnad keskmiselt 1,2 korda kõrgemad. Espoos, mis on Tallinna suurune linn, on võrgu tasud kolm korda odavamad. Räägime küll mõistlikust hinnast, aga mitte taskukohasest hinnast.
Baltenergo Grupp OÜ tegevjuht
Seotud lood
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele
Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
(+372) 667 0111
online@aripaev.ee