Maksudest kõrvalehiilijate jaoks tehakse paar lisareeglit

Tegemist on ELi direktiivi ülevõtmisega.

"Muudatustega vähenevad nii Eesti äriühingute võimalused vältida Eestis teenitud kasumi maksustamist kui ka mitteresidendist ettevõtjate võimalused kasutada Eestit maksudest kõrvalehoidmiseks," vahendas pressiteade rahandusminister Toomas Tõniste sõnu.

Eelnõuga rakendatakse selleks järgmiseid meetmeid: üldine kuritarvituste vastane reegel, ülejääva laenukasutuskulu maksustamine, lahkumismaks ja välismaise kontrollitava äriühingu tulu Eestis maksustamise eeskirjad.

Tuleb lahkumismaks

Lahkumismaks tähendab Eestist väljaviidava vara tulumaksuga maksustamist, kui Eesti kaotab vara väljaviimise tagajärjel maksustamisõiguse. Näiteks kui Eestis kasumit teeninud, kuid dividendi mitte maksnud ettevõte kolib oma tegevuse põhiosas mujale. Vara, sealhulgas raha ülekandmine emaettevõtja ja selle tütarettevõtjate vahel jääb lahkumismaksu eeskirja kohaldamisalast välja, märgib ministeerium seletuskirjas.

Eelnõuga seatakse ka piirang intresside mahaarvamisele, et rahvusvahelised kontsernid ei saaks eri riikides laenu andmise ja tagastamisega maksukoormust vähendada.

Üldine kuritarvituste vastane reegel võimaldab maksuametil jätta arvestamata maksueelise saamisele suunatud tehingud, ilma et amet peaks tõendama tehingu tegelikku sisu. Näiteks võib rakendada üldist kuritarvituste vastast sätet olukorras, kus Eestist makstakse Küprose residendist äriühingule litsentsitasu. Maksuleping vähendab kinnipeetavat maksumäära. Mõningase uurimise järel selgub, et Küprose äriühing on Eesti ja Venemaa residentide vaheline lüli, et kinnipeetavat tulumaksu vähendada. Sel juhul võib üldise kuritarvituste vastase sätte alusel keelduda Küprose lepingut kohaldamast ja litsentsitasult tuleb tulumaks 10% määras kinni pidada, toob ministeerium seletuskirjas esile.

Välismaise kontrollitava äriühingu tulu maksustatakse Eestis tulumaksuga, kui tulu on saadud näilistest tehingutest, mille loomise peamine eesmärk oli saada maksueelis.